Hastenbecki lahing
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2016) |
| Hastenbecki lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Seitsmeaastasest sõjast | |||
 | |||
| Toimumisaeg | 26. juuli 1757 | ||
| Toimumiskoht | Hastenbecki juures, Hamelnist kagus, Hannoveris | ||
| Tulemus | Prantsuse võit, Hannoveri okupeerimine | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Hastenbecki lahing (26. juulil 1757) peeti osana sissetungist Hannoveri Seitsmeaastase sõja ajal Hannoveri, Hessen-Kasseli ja Braunschweigi liitlasvägede ning prantslaste vahel. Liitlased said Prantsuse armeelt lüüa Hamelni juures Hannoveri kuurvürstkonnas.
Eelmäng[muuda | muuda lähteteksti]
Prantslased, kes olid Seitsmeaastase sõja ajal liidus Austria, Venemaa, Rootsi ja Saksimaaga, tungisid aprillis 1757 kahe armeega Saksamaale, kokku umbes 100 000 sõdurit. Prantslased lootsid tõmmata Preisi kuningriigi, kes oli liidus Suurbritannia ja Hannoveriga, tähelepanu eemale Böömimaa teatrist, kus Preisimaa ja Austria võitlesid mitmes lahingus (Lobositz, Praha, Kolin).
Üks kahest Prantsuse armeest Soubise'i printsi juhtimisel marssis läbi Kesk-Saksamaa. Nad ühinesid keiserliku armeega ("Reichsarmee"), mida juhatas Joseph Friedrich von Sachsen-Hildburghausen. See koalitsiooniarmee kohtas 5. novembril 1757 Preisi armeed katastroofilises Rossbachi lahingus.
Teine Prantsuse armee marssal Louis Charles d'Estréesi juhtimisel koosnes umbes 50 000 jalaväelasest, 10 000 ratsaväelasest ja 68 kahurist. Armee edenes Hannoveri kuurvürstiriigi suunas. Preisimaa oli tugevalt seotud oma vaenlaste Austria, Venemaa ja Rootsiga ning ei saanud seega läänerinnet aidata. See ülesanne anti Hannoveri vaatlusarmeele, mis sai vaid vähest toetust Preisimaalt, nimelt kuus Preisi pataljoni. "Hannoveri vaatlusarmee" põhiosa oli Hannoverist (umbes 60%) ja Hessenist (umbes 25%), väiksemad lisaväed Braunschweigist ja Preisimaalt. Hannoveri vaatlusarmee kogutugevus oli umbes 30 000 jalaväelast, 5000 ratsaväelast ja 28 kahurit. Armeed juhatas Cumberlandi hertsog prints William, kes oli kuningas George II poeg.
Hannover keeldus kaitsmast Reini jõge, mis on kaugemal läänes kui Weseri jõgi. See ei jätnud preislastele muud võimalust, kui loovutada oma kindlus Weselis ja jätta aprillis maha liin Lippe jõel. Cumberlandi peamine eesmärk oli ära hoida Hannoveri okupeerimine. Esialgu koondas ta oma armee Bielefeldi ja pärast lühikest peatust Brackwedes otsustas Cumberland ületada Weseri Mindenist lõunas. Põhiidee oli kasutada Weserit loodusliku kaitseliinina ja teha Prantsuse vägedele võimatuks jõe ületamine. Cumberlandi hertsog paigutas oma põhijõud Hamelini, mis on mõne kilomeetri kaugusel Hastenbeckist loodes, ja jättis Preisi pataljonid Mindeni garnisoniks. Ta paigutas ka väikesed patrullid piki Weserit. Vahepeal saatsid prantslased täienduse põhja suunas, et vallutada 3. juulil Emden, mis oli Suurbritanniale oluline pääsupunkt Euroopasse. Hiljem saatsid nad lõunasse veel täiendust, mis võttis 15. juulil Kasseli.
7. juuli öösel ületas tugev Prantsuse eelvägi Weseri jõe Beverungeni linna lähedal. Kui Weseri jõge ei saa tavaliselt kergesti ületada, oli veetase Mündeni ja Hamelni vahel suve jooksul 80 cm peale langenud, tehes jalaväele ja ratsaväele ületamise võimalikuks. Prantsuse eelvägi marssis põhja suunas ja rajas Höxteri sillapea. Peaarmee ületas Weseri jõe 16. juulil, jätmata Cumberlandi hertsogile muud võimalust, kui koondada väed Hamelinist lõunasse ja tegeleda d'Estréesiga. Preisi pataljonid kutsuti Friedrich Suure poolt tagasi pärast Kolini lahingu kaotamist Austria vastu.
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
Armeed kohtusid lõpuks 25. juuli hommikul Hastenbecki küla juures. Prantsuse parema tiiva juht kindral François de Chevert sai käsu tegeleda Hannoveri vägedega Vorembergi küla juures, kuid ta ei suutnud neid minema ajada. Kuna prantslaste vasak tiib kindral hertsog de Broglie juhtimisel oli alles Hamelni juures Weserit ületamas, otsustas d'Estrées lahingu edasi lükata, kuni kõik tema väed olid koondunud.
Järgmisel päeval hoidis Hannoveri armee liini Hamelinist Vorembergini. Nende parem tiib ulatus Hameli jõe ja Hastenbachi ojani. Hannoveri rinde tsenter oli koondatud Hastenbecki linnast põhja poole ja suurtükipatarei paiknes kõrgendikul linna taga. Hannoveri vasak tiib koosnes 2 kaevunud patareist, mida kaitsesid grenaderipataljonid. Vasak tiib ulatus Obensburgini. Cumberland tegi vea eeldades, et mägi on moodustatud üksustele läbimatu, ja kasutas vaevalt kolme jäägrikompaniid selle tipus, jättes tegelikult Hannoveri vasaku tiiva õhku.
Kindral Chevert sai käsu haarata Hannoveri positsiooni tiivalt nelja brigaadiga, mis sisaldasid Picardie, la Marine, Navarre ja Eu vägesid. Kell 9:00 edenes see vägi Obensburgi suunas kolme pataljoni kolonnina ja üllatas kiiresti jäägreid. Cumberlandi hertsog, nähes oma positsiooni ohustamist tagalast, käskis oma reservidel ja kahureid kaitsvatel grenaderipataljonidel Obensburg tagasi vallutada. Grenaderipataljonide kasutamine vasturünnakul Obensburgile tähendas, et need ei olnud enam kättesaadavad tsentrile, kui algasid peamised prantslaste rünnakud Hannoveri tsentri vastu.
Prantslaste pearünnak sisaldas kindral d'Armentieres' rünnakut Vorembergi vastu viie jalaväebrigaadiga pluss neli rügementi jalastunud traguneid. Samal ajal ründas Prantsuse tsenter sellest vahetult põhjas asuvat patareid. Hannoveri suur patarei suutis tagasi lüüa mitu prantslaste rünnakut, kuid lõpuks kahurid vallutati. Kui Hannoveri reservjalavägi saabus Obensburgi, suutsid nad kohe selle vallutada, kuid kui Cumberlandi hertsog hakkas oma armeega taganema, ei suutnud nad nüüd isoleeritud positsiooni pikalt säilitada.
Tulemus[muuda | muuda lähteteksti]
Hastenbecki lahing on üks kummalisemaid lahinguid ajaloos, kuna mõlemad ülemjuhatajad mõtlesid, et nad kaotasid lahingu, ja olid alustanud taganemist lahinguväljalt. Lahingu lõpptulemuseks oli Klosterzeveni konventsioon ja Hannoveri okupeerimine. Lahingus hävitati Hastenbeck peaaegu täielikult, ainult kirik, häärber ja talumaja jäid terveks.