Kuninglik Astronoomiaselts

Allikas: Vikipeedia
Kuninglik Astronoomiaselts asub Burlington House'is, samas majas, kus asub ka Kuninglik Kunstiakadeemia

Kuninglik Astronoomiaselts (inglise keeles Royal Astronomical Society, lühend RAS) on Suurbritannia õpetatud selts ning astronoomide ja geofüüsikute ühendus.

Selts asutati 1820. aastal kui Londoni Astronoomiaselts (Astronomical Society of London) toetamaks astronoomilisi uurimistöid. Briti kuningas William IV andis 1831. aastal seltsile õiguse oma nimes kasutada täiendit "kuninglik" ning edaspidi hakkas selts kandma Kuningliku Astronoomiaseltsi nime. Tänapäeval edendab RAS uuringuid astronoomia ja geofüüsika valdkondades, sealhulgas Päikese füüsika, Maa füüsika, planetoloogia, astroosakeste füüsika ja astrobioloogia alal[1].

Kuninglik Astronoomiaselts asub Londonis Burlington House'is.

RAS annab välja mitut eelretsenseeritavat teadusajakirja, neist tuntumad on 1827. aastast ilmuv Monthly Notices of the Royal Astronomical Society (MNRAS; Kuningliku Astronoomiaseltsi Igakuine Teataja), 1989. aastast koostöös Saksa Geofüüsikaseltsiga avaldatav Geophysical Journal International (GeoJI) ning 1997. aastast ilmuv Astronomy & Geophysics (A&G).

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Selts koosneb liikmetest (Fellows) ja assotsieerunud liikmetest (Associates). Fellow-liikmed võivad kasutada nimejärgsete tähtedena akronüümi FRAS (Fellow of Royal Astronomical Society).

2012. aasta lõpul oli Kuninglikus Astronoomiaseltsis üle 3700 liikme ja assotsieerunud liikme, sealhulgas umbes kolmandik liikmeid on väljastpoolt Suurbritanniat.[1]

Umbes pooled liikmetest on doktorikraadiga, umbes veerand on järeldoktorid ja pensionieas teadlased. Ülejäänud osa liikmeskonnast on kraadiõppurid, üliõpilased ja amatöörid. Briti astronoomiaprofessoritest umbes 90% kuulub liikmeskonda.

Kui seltsi liige on liikmemaksu ilma mõjuva põhjuseta tasumata jätnud ja võlgnevus on pikem kui 12 kuud, arvatakse ta seltsi liikmeskonnast välja.[2]

Assotsieerunud liikmeid, keda nimetatakse vahel ka ka auliikmeteks (Honorary Fellows), valitakse väljapaistvate teadlaste hulgast, kes ei ole Briti alamad. Sisuliselt on nad seltsi välisliikmed. Erinevalt Fellow'dest ei oma nad koosolekutel hääleõigust.[3]

Jaan Einasto, RAS-i liige

Esimesed välisliikmed olid poolakas Peter Slawinski ja prantslane Jean-Baptiste Biot (1820). Järgmisel aastal (1821) valiti seitse assotsieeerunud liiget, nende seas Alexis Bouvard ja Jean Baptiste Joseph Delambre Pariisist, Carl Friedrich Gauss Göttingenist ning Heinrich Wilhelm Matthias Olbers Bremenist.

Esimesed naised valiti Kuningliku Astronoomiaseltsi liikmeskonda 1835. aastal. Need olid Caroline Herschel ja Mary Somerville, kes valiti auliikmeks.

Eestiga seotud Kuningliku Astronoomiaseltsi liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

RAS-i autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Kuningliku Astronoomiaseltsi kõrgeim autasu on kuldmedal. Tuntud medalid on ka Eddingtoni medal, Herscheli medal, Chapmani medal, Price’i medal ja Jacksoni-Gwilti medal.

Auhindade hulka kuuluvad ka loengupidamised, teiste seas ka Harold Jeffreysi loeng geofüüsikas, George Darwini loeng astronoomias ja Gerald Whitrow’ loeng kosmoloogias.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]