Voynichi käsikiri

Allikas: Vikipeedia
Tekstinäide Voynichi käsikirjast

Voynichi käsikiri on ebaselge päritoluga, tundmatus keeles ja kirjas käsikirjaline illustreeritud raamat, mida peetakse pärinevaks 15. või 16. sajandist. Paljud krüptoloogid on püüdnud selle sisu seni tulemusteta dešifreerida. Käsikiri on nime saanud Poola päritolu Ameerika raamatukaupmehe Wilfrid M. Voynichi järgi, kes selle 1912. aastal ostis. Praegu asub manuskript Yale’i ülikooli raamatukogus.

Illustratsioonide järgi otsustades arvati, et käsikiri pärineb Euroopast ajavahemikust 1450-1520. 2011. aastal käsikirja pärgamendile tehtud radiosüsiniku analüüs näitas, et see pärineb vahemikust 1404-1438.[1] [2] Esimesed teated sellest pärinevad 17. sajandist, mil manuskript kuulus salapärasele Praha alkeemikule Georg Bareschile. 1870. aastal ilmus käsikiri välja Itaalias jesuiitliku Collegio Romano ülikooli raamatukogus, kust see 1912. aastal rahapuuduse tõttu müüki pandi ja Voynichi kätte sattus. Käsikirja autoriteks on oletatud Roger Baconit, John Deed, Edward Kelleyd, Jacobus Sinapiust, Anthony Achami, Antonio Averlinot ja isegi Voynichit ennast.

Illustreeritud lehekülg botaanika sektsioonist

Käsikiri koosneb 240 õhukesest pärgamendilehest; mõned lehed on ilmselt aja jooksul kaotsi läinud. Tekst koosneb üle 170 000 kirjamärgist, mis moodustavad umbes 35 000 sõna meenutavat rühma. Kirjamärgid ei vasta ühelegi maailmas teada olevale kirjasüsteemile, kuid näivad pärinevat 20-30 märgilisest "tähestikust". Ilmseid kirjavahemärke ei ole, kuid mõnes kohas on lõigu algus märgistatud punkti või tärniga. Märgid ja nende poolt moodustatud "sõnad" näivad järgivad teatud loomulikule keelele iseloomulikke seaduspärasid. Käekirjaekspertide väitel näitab analüüs, et tekst on kirjutatud püsiva sujuva hooga, ilma et autor oleks pidanud enne iga tähte või sõna mõtlemiseks peatuma.

Käsikiri koosneb kuuest osast, mis ilmselt käsitlevad eraldi teemasid – botaanika, astronoomia, bioloogia, kosmoloogia, farmaatsia ja retseptid. Seda on peetud keskaegseks alkeemia- või meditsiinikäsiraamatuks, kuid ebaõnnestumised käsikirja dešifreerimisel on viinud ka oletusteni, et tegu on mõttetu märgijadaga. Enamik krüptolooge lähtub oletusest, et tegu on mõnes Euroopa keeles kirjutatud mõtestatud tekstiga, mis on keeruka šifri abil teisendatud väljamõeldud tähestikku. On aga ka pakutud, et tekst on mõnes Aasia keeles (hiina, tiibeti, vietnami, tai vms).

Dešifreerimise hõlbustamiseks on käsikirjas kasutatud märke püütud viia vastavusse ladina tähestikuga

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]