Vladimir Voronin (kapten)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vladimir Voronin 1930. aastatel
Vladimir Voronini mälestussammas Arhangelskis

Vladimir Ivanovitš Voronin (vene keeles Владимир Иванович Воронин; 17. oktoober (vkj 5. oktoober) 1890 Sumski Possad, Kemi maakond, Arhangelski kubermang18. oktoober 1952 Dikson, Krasnojarski krai) oli Nõukogude Liidu laevakapten (polaarkapten), kes osales mitmel Arktika polaarekspeditsioonil.

Vladimir Voronin lõpetas 1916. aastal Arhangelski merekooli ja asus tööle tüürimehena aurikul Fjodor Tšižov. 1918. aastal sai ta kaugsõidukapteniks ja osales ekspeditsioonidel Kara meres.

1928. aastal osales ta Umberto Nobile ekspeditsiooni liikmete otsimise ekspeditsioonis jäämurdja Georgi Sedov kaptenina.

1932. aastal oli ta jäämurdja Aleksandr Sibirjakov kapten ja tema juhtimisel läbis laev esimesena maailmas Kirdeväila ilma talvitumiseta. Selle käigus möödus laev Severnaja Zemljast põhja poolt, mida varem polnud keegi teinud.

Aastatel 1933–1934 oli Voronin auriku Tšeljuskin kapten ja osales ekspeditsioonis, mille käigus aurik Tšuktši meres põhja läks, aga ainult üks inimene 111-st hukkus.

Aastatel 19341938 juhtis ta kaptenina jäämurdjat Jermak, seejärel jäälmurdjat Jossif Stalin. 19461947 oli ta arktilise vaalapüügiflotilli juhataja.

Voronin oli NSV Liidu Ülemnõukogu liige (1946–1950).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teda on autasustatud kahe Lenini ordeniga.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vladimir Voronini järgi said nime:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]