Vladimir Bobrinski

Krahv Vladimir Aleksejevitš Bobrinski (vene Владимир Алексеевич Бобринский; 14. oktoober (vkj 2. oktoober) 1824 – 3. juuni (vkj 22. mai) 1898 Smela, Kiievi kubermang) oli Venemaa riigimees. Kindralmajor (1863). Tõeline salanõunik.

Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli pärit aadliperekonnast, krahv. 1846. aastal lõpetas ta Keiserliku Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna.

Karjäär ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaväelised auastmed: kornet (1854), porutšik (1855), staabirittmeister (1856), rittmeister (1859), polkovnik (1861) ja kindralmajor (1863).

Aastatel 1854–1855 osales ta Krimmi sõjas kindralfeldmarssal Ivan Paškevitši (1854. aasta juunis) ja kindral Mihhail Gortšakovi (alates 1854. aasta 10. juulist (ukj)) käskjalana. 1855. aasta mais ülendati ta keisri tiibadjutandiks.

1858. aasta jaanuaris viibis ta Pihkva ja Vitebski kubermangus ülesandega üles otsida ja väevõimuga tagasi saata Peterburi–Varssavi raudtee ehitusele sealt ärakaranud talupojad. 1863. aasta aprillis määrati ta Grodno sõjakuberneriks. Sama aasta mais ülendati ta kindralmajoriks ja arvati keisri kaaskonda. 1863. aasta augustis vabastati ta sõjakuberneri ametist omal soovil.

1868. aastal sai Bobrinski keisrilt ülesande viia läbi Nikolai raudteel ja Moskva–Kurski raudteel revisjon. Sama aasta juunis määrati ta teedeministri asetäitjaks.

1869. aastal määrati ta Pavel Melnikovi asemele Venemaa Keisririigi teedeministriks. Ta pooldas riigiraudteede erakätesse andmist (aastatel 1870–1871 anti erakätesse üle 1939 km raudteid). Ta üritas ebaõnnestunult riigis juurutada kitsarööpmelisi raudteid. 1871. aasta septembris vabastati ta ministri ametist tervislikel põhjustel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Aleksei Bobrinski oli Katariina II lapselaps.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]