Visby toomkirik

Allikas: Vikipeedia
Vaade Visby toomkirikule linnulennult
Kiriku lõunakülg gooti kabeliga ja 13. sajandist pärit ümarkaarse Pruudiportaaliga
Kabeli veesüliti, mis kujutab Simsonit lõviga (19. sajandi koopia keskaegsest originaalist)
Kiriku interjöör vaatega uusgooti stiilis peaaltarile

Visby toomkirik ehk Visby Maarja kirik on kirik Visbys Ojamaal, ainuke säilinud keskaegne kirik kunagises hansalinnas. Alates 1572. aastast on see Visby piiskopkonna katedraalkirik.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Visby Maarja kirikut hakati ehitama 12. sajandil. Algselt oli see kolmelööviline ja idaküljes asuva põikhoonega romaani basiilika. Sellest perioodist on säilinud läänetorni alumine osa, mis jääb allapoole kaarfriisi. Kirik on kantkiviehitis saarel leiduvast lubjakivist. Kirik ehitati Gotlandi külastavatele saksa meresõitjatele ja kaupmeestele esmalt kaubakirikuks. Kogudusekirikuks kujunes see alles hiljem, kui sakslased olid linnas end püsivamalt sisse seadnud. Raha ehituseks saadi kaubandusest. 1225. aastal pühitseti kirik neitsi Maarjale.

Kiriku keskajast pärit osa arhitektuur järgib Saksamaa eeskujusid, eriti Vestfaali ja Reinimaa oma, kus pärines enamik Gotlandil ja Läänemerel tegutsenud kaupmehi. Näiteks on ümarkaarne Pruudiportaal tüüpiliselt Reinimaa hilisromaanika vormides. Kelpkatusega torn järgis rohkem kohalikke eeskujusid ja sarnanes paljude Gotlandi keskaegsete kirikutornidega.

Kirikut ehitati hiljem korduvalt ümber. Pikihoonet suurendati ja kujundati see ruumilt kodakirikuks, põikhoone mahtu kahekordistati, ehitati juurde veel üks kooriruum ja kaks idatorni. Hansakaupmeeste vajaduste järgi ehitati pikihoonele lisakorrus, mida kasutati kaubalaona.[1]

1300. aasta paiku järgnes veel üks ümberehitus, mille käigus lisati kiriku lõunaküljele suur kabel, uuendati akende ehisraamistikke ja anti valgmikuakende ehitamisega (siseruumist pole neid siiski näha, aknad avanevad võlvipealsesse laoruumi) kiriku pikihoonele taas basiilika välimus, võib-olla Uppsala toomkiriku eeskujul.[2] Samas võis Visby toomkirik ise anda keskaja jooksul eeskuju Uppsala ja Linköpingi toomkirikute ehitustöödele. Alates aastast 1423. ehitati läänetorn oma tänaseni säilinud kõrguseni. Tornikiivrite kuju pärineb 18. sajandist, varem olid need, nagu vanadelt piltidelt näha, teravatipulised kõrged telkkiivrid.

Sõjategevuses 16. sajandil põlesid kõik teised Visby keskaegsed kirikud peale Maarja kiriku maha ja need on tänases linnapildis säilinud varemetena. Sestpeale on kunagine saksa koguduse kirik ainuke kirik Visbys, kus peetakse jumalateenistusi. 1572. aastal anti Maarja kirikule Visby piiskopkonna peakiriku staatus[3].

19. sajandil, aastail 1890–1893 uuendati kiriku interjööri uusgooti stiilis. 1899.–1903. aastal remonditi kirikut arhitekt Axel Haigi juhtimisel ja siis kaunistati ka kiriku välisilmet uusgootika vormides. Idaviilu tippu seati Inglismaal 1890. aastatel valmistatud Kristuse kuju, ehitati uus käärkamber koos uue portaaliga, neljale keskaegsele veesülitile lisati viies, kabeli ülemisele osale ehitati haritorn ja hulgaliselt uusgooti dekoorielemente, nagu fiaalid ja tabernaaklitaolised raamistused tugipiilaritele.

Seos Eestiga[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal avas president Lennart Meri Visby toomkirikus mälestuskivi II maailmasõja ajal Gotlandile põgenenud kaasmaalaste mälestuseks[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]