Violeta Parra

Violeta Parra
Sünninimi	Violeta del Carmen Parra Sandoval
Sündinud	4. oktoober 1917 San Fabian de Alico või San Carlos, Tšiili
Surnud	5. veebruar 1967 (suitsiid) Santiago, Tšiili
Päritolu	Tšiili
Stiilid	muusikaline liikumine Uus laul (Nueva canción)
Elukutse	laulja, poetess, helilooja, maalikunstnik, skulptor ja kunstnik
Pill	kitarr, tšiili kitarr, charango, löökpillid, cuatro, harf
Hääleliik	metsosopran
Tegev	1939–1967
Autogramm

Violeta del Carmen Parra Sandoval (San Fabian de Alico või San Carlos, tänapäeva Ñuble piirkond, Tšiili; 1917–1967) oli Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja, keda peetakse üheks olulisemaks pärimusmuusika ning liikumise Uus laul (Nueva canción) esindajaks Lõuna–Ameerikas. Lisaks on naine Tšiili folkmuusika sugemetega laulu "Gracias a la vida" looja ning tuntuim esitaja.

Naise panust Tšiili kultuurielule peetakse väga oluliseks ning tema loomingust on inspiratsiooni ammutanud hilisemad Tšiili rahvamuusikat edendavad artistid.

1953. aastal salvestas Parra oma hittsinglid "Casamiento de negros" ja "Qué pena sitena el alma", millest kujunesid tema tuntuimad laulud. 1954. aastal juhtis ta raadiosaadet Canta Violeta Parra ja võitis Caupolicani aasta folkloristi auhinna, millega ta sai kutse esineda noortefestivalil Varssavis. Sealt sai alguse tema rahvusvaheline edu. Muusik jõudis kontsertturneedega külastada Nõukogude Liitu, Saksamaad, Itaaliat ja Prantsusmaad, kuhu asus hiljem ka elama.

Ma ei mängi kitarri aplausi nimel, laulan lahknevusest tõe ning vale vahel. Vastasel juhul ma ei laulaks.

Violeta Parra, Wikiquote

Pärast mitmeid luhtunud enesetapukatseid võttis Parra 1967. aasta 5. veebruaril endalt elu. Ta suri pähe tulistatud kuulihaava tulemusel. Tema sünniaastapäeva mälestuseks tähistatakse 4. oktoobril Tšiili muusika ja muusikute päeva.

Isiklikku

Parra haridustee jäi tema isa raske haiguse tõttu lühikeseks. Ta lõpetas algkooli ning õppis aasta ka põhikoolis, kuid suundus pärast seda põllumaadele tööle, et aidata perel majanduslikult toime tulla. Naise musikaalsus tuli esile juba varakult – ta hakkas kitarri mängima juba üheksa–aastaselt ning kirjutas oma esimesed laulud kõigest 12–aastaselt.

Pärast oma isa surma 1929. aastal kolis naine Santiagosse ning jätkas õpingutega, kuid jättis mõne aja pärast needki pooleli. See–eest said seekaudu alguse Parra esmased kontserdid kohalikes baarides.

Violeta Parrat tuntakse ka kui kuulsa Parrade kunstnikeperekonna liiget.

Välislingid

• Violeta Parra ,,Gracias a la vida"
• Violeta Parra ,,Casamiento de negros"
• Violeta Parra ,,Que Pena Siente El Alma"
• Violeta Parra ,,Que he sacado con quererte"
• Dokumentaalfilm Violeta Parra elust ning loomingust
• Uue laulu liikumine Tšiilis
• Violeta Parra Vikitsitaadid