Viljandi Vabadussõjas langenute kalmistu
Foto: Robert Treufeldt, 14. august 2011
Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistu on kalmistu Viljandi kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Viljandi linnas Viljandi maakonnas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vabadussõjas langenud sõjaväelastele eraldati üks idapoolsem osa vana kalmistust 1919. aastal ning kuni märtsini 1920 maeti sinna 38 langenud sõjameest.
Kalmistu kavandati ümber 1933. aastal kujur Roman Haavamäe projekti järgi, sinna maeti mälestussamba juurde 27. juulil ümber kapten Anton Irv ning avati pidulikult 6. augustil 1933.
Kalmistule maeti edaspidi ümber kolm inimest. 1939. aastal taheti kalmistu kõrvale rajada eraldi kalmistu Vabadusristi kavaleridele.[1] Viimane matus toimus 29. septembril 1944. Kokku on kalmistule maetud 42 inimest, neist kolm tundmatuna.
Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajal hävitati kalmistu mälestusmärk 11. septembril 1945 ning hiljem hävitati ja kaeti mullaga ka muud kalmistu tähised, kuid ala säilis ilma pealematusteta. Kalmistut hakati korrastama 1988. aastal, 19. juunil 1991 avati uuesti pidulikult mälestusmärk ning 15. septembril 1991 avati pidulikult kalmistu. Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistu on 2003. aastast riiklik ajaloomälestis.[2]
Algselt olid kõik kalmistuehitised (mälestusmärk, piire ja hauatähised) dolomiidist. 1991. aastal paigaldati uued ehitised algsete koopiana. 2011. aastal asendati algne paigaldis hallist graniidist ehitistega.
Kalmistule maetuid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1919 – lipnik Martin Kiisvek (1896–1919)
- 1920 – reamees Joosep Sõrg (3. november 1885 – 13. veebruar 1920)
- 1920 – reamees Aleksander Rüger (15. veebruar 1900 – 17. veebruar 1920)
- 1920 – reamees Johan Hallik (22. september 1893 – 29. veebruar 1920)
- 1944, 29. september – kolonelleitnant Aleksander Tilgre (1897–1944)
- 1920 - Ado (Aadu) Kleemann (7. november 1898 - 22. juuni 1920) https://www.ra.ee/ilmasoda/index.php/soldier/view?id=143398&_xr=eNotjUEOwkAIRe8yB9AycaoyK09iyIB1ElsrNG5M7y5TXfH4%252FwUIAT8Vu0yYfmAYIwZ7PriK7k1Iy%252F3Cb5qKcPAWAAMxq5hdVYYWnTAAdH3qz8e2JhfGOb8226s2D%252B2kLlvkfKtqy0Sj7Fis%252FIWZBmno7yGGvK5f2LUvYg%253D%253D
Kalmistule ümbermaetud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1933, 27. juuli – kapten Anton Irv (1886–1919)
- 1936, 29. märts – major Otto Oidermann (1893–1929)
- 1937, 22. august – kolonel Johan Schmidt (1885–1931)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Viljandi Vabaduse Risti vendadele oma kalmistu". Päevaleht, 19. mai 1939
- ↑ Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Leinapraad mälestussamba juures". Sakala, 5. jaanuar 1928
- Toomas Mattson. "Ühe kalmistu lugu". Sakala, 11. august 1988
- Jaak Pihlak. "Vabadussangareid mälestades". Sakala, 12. september 1991
- Maire Sala. "Viljandimaa kalmistute lugu". Viljandi 2007. Lk 77 ja 111
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga kultuurimälestiste riiklikus registris
- Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistu. Viljandimaa kalmistute bibliograafia
- Rannar Raba. "Hallid hauaplaadid vabaduse sünni märgiks". Sakala, 22. detsember 2007