Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Muinsuskaitse aastaraamat 2009

Minu meelest üksik aastakäik pole tähelepanuväärne. Lihtsalt sisukorra äratoomiseks pole artiklit tarvis. Kui muinsuskaitse aastaraamatutest on pikemalt midagi kirjutada, siis võiks alustuseks teha artikli Muinsuskaitse aastaraamat. Pikne 24. märts 2015, kell 19:07 (EET)

Kui ei tegele alaga, siis pole muidugi tähelepanuväärne. Sellisel kujul seda teavet mujal ei ole. Isegi kui ühest aastaraamatust on olemas link siule PDF-s, ei anna see edasi seda, mida see PDF-fail sisaldab. Seda ehk siis teavet, mida üldse sisaldab aastaraamat, saabki sisukorrast (nt ka otsinguga). Castellum (arutelu) 24. märts 2015, kell 23:23 (EET)

Mismoodi teavet ei ole mujal? See sisukord on olemas ka aastaraamatus endas (k.a pdf-is), sisu leiab ka välislinkide all antud kataloogist. Kui ka ei oleks mujal, siis Vikipeedia artikli eesmärk ei peaks sellegipoolest olema lihtsalt perioodika sisu katalogiseerimine. Pikne 25. märts 2015, kell 10:31 (EET)

Nõus. See ei ole Vikipeediasse sobiv. --Metsavend 25. märts 2015, kell 11:03 (EET)

Siselingid annavad sisukorrale lisaväärtuse. Nii palju võib öelda nende Vikipeediasse panemise kasuks. Aga kas ei piisa sellest, kui kirje antakse vastava sisuga artikli juures? Andres (arutelu) 25. märts 2015, kell 11:24 (EET)

Aga siiski, mis vahe on võrreldes artikliga Planeetidegi vahel kehtib raskus? Andres (arutelu) 25. märts 2015, kell 18:58 (EET)

Ma vaataks tähelepanuväärsust sisu loetlemise võimalikkusest eraldi.

Meil on vist eeldatud, et albumid on enamasti tähelepanuväärsed. Kui albumil on arvustused ja ta pälvib muidu rohket kajastust, siis küllap ta ongi tähelepanuväärne. Kuidas selle albumi puhul on, ma ei tea.

Mille poolest aastaraamatu number, eriti see siin, võrreldavat tähelepanu võiks pälvida? Või mida olulist, mis ei käi kogu aastaraamatute sarja kohta, võiks kirjutada sellest numbrist? Või kas tuleks siis teha artiklid ka mis tahes muu perioodika numbritest? Pikne 25. märts 2015, kell 20:31 (EET)

Aastaraamatud vääriksid kindlasti artiklit. Küsimus on kuidas neid vormistada nii, et nad oleksid midagi enamat kui paljad sisukorra esitused. Võib-olla peaks sisukorra esitama laiendatud kujul - iga artikli kohta paar lauset resümeena. --Hirvelaid (arutelu) 25. märts 2015, kell 21:17 (EET)

Kui jutt on arvustustest, siis selle aastaraamatu kohta ma arvustusi ei leidnud, aga eelmisel aastaraamatul oli kaks arvustust. Kõneks oleval albumil oli ka kaks arvustust. Aastaraamatul oli esitlus, albumil oli esitlus. Albumi artikkel on põhimõtteliselt ka sisukord, kuigi lugude kohta oleks ka rohkem kirjutada. Võiks ka küsida, kas plaadi sisukord peab Vikipeedias olema, kuigi see on ka teistel saitidel saadaval.

Minu meelest ei ole tarvis artiklitest pikemalt kirjutada. Neid peaksid refereerima hoopis temaatilised artiklid. Seoses sellega peaksid olema siin lingid ka teemadele. Andres (arutelu) 26. märts 2015, kell 07:10 (EET)

Kui asi iseenesest on tähelepanuväärne, siis minu meelest võib ka sisukorra ära tuua, kui see just väga pikk pole. Kas sisukord on mujal kättesaadav, sellel minu meelest polegi tähtsust. Lihtsalt siin näib, et artiklit peetakse vajalikuks vaid sisukorra olemasolu või koostatavuse tõttu. Niisamuti ei näita tähelepanuväärsuse kohta suurt midagi see, et sisu saab resümeerida või ümber öelda.

Kust ma need aastaraamatu arvustused leia võin? Kui mõne aastakäigu kohta on natuke midagi olulist öeldud, siis seda on samavõrd sobilik mainida kokkuvõtvalt aastaraamatute sarja artiklis, ilma et peaks aastakäikudest eraldi artiklid tegema.

Küsin veelkord, et kas peaksime siis ka mis tahes muu perioodika numbritest artiklid tegema? Pikne 26. märts 2015, kell 10:10 (EET)

On vaks vahet – üksiknumbrid või aastakogumikud. Aastaraamatud on väärt teabekogumik. Kui leidub kirjutaja, kes tahab neist kirjutada, siis see on pluss Vikipeediale, mitte miinus – nii paistab mulle. --Hirvelaid (arutelu) 26. märts 2015, kell 10:29 (EET)

Mina otsisin arvustusi ISE kaudu.

Vastus viimasele küsimusele: mina ei teeks. Aga tähelepanuväärsuse üle on mul siin raske otsustada. Andres (arutelu) 26. märts 2015, kell 10:30 (EET)

Väärt teavet leiab ka ajalehtedest. Teeme siis iga ajalehenumbri kohta artikli? Internetis ongi sellist paberlehe sisukorda raske leida, kus oleks kirjas, mis artikkel mis leheküljel kirjas. Aga tõsisemalt: aastaraamat on sari, seega on piisav kui meil on sarja kohta artikkel, mitte iga üksiku sarja väljaande kohta. Muusikaalbumitega võrdlus siin ei sobi. Need on enamasti tervikteosed, kuigi on ka kogumikke, kus esinevad eri artistid, aga need pole enamasti nii tähelepanuväärsed. Igatahes ei peaks Vikipeedias olema artikkel ainult siskorra pärast. Kui on arvustus aastaraamatu numbri kohta, siis saab seda mainida sarja artiklis või aastaraamatu artikli autori artiklis..--Metsavend 26. märts 2015, kell 11:05 (EET)

Kustuta siis oma Postimehe numbri artikkel ära.

Meil on neid kogumikalbumite artikleid ka päris palju. Mina ei oska arvata, kui tähelepanuväärsed need on. Igatahes pole meil ühtki muusikaalbumit mittetähelepanuväärseks peetud. Andres (arutelu) 26. märts 2015, kell 12:00 (EET)

Kui soovitakse artikli säilitamist, siis ma ootaks, et vähemasti püütaks põhjendada, mille poolest on see aastaraamat tähelepanuväärne, st miks peaks sellest olema entsüklopeedias omaette artikkel. Põhjendada võiks millegi asjakohasemaga kui see, et raamat on kasulik või et keegi tunneb selle vastu huvi või et sellel on sisukord. Albumite või millegi muu raskesti võrreldava üleüldine tähelepanuväärsus tõesti ei näita eriti midagi selle aastaraamatu tähelepanuväärsuse kohta. Pikne 28. märts 2015, kell 18:26 (EET)

Kasutaja:Castellum, ütle siis midagi.

Pole ju objektiivset kriteeriumi, albumite kohta ka mitte. Saame ainult intuitsioone võrrelda. Võrdlemine ju aitab aru saada. Minu meelest on albumid võrreldavad, muu hulgas sellepärast et nende artiklite sisu on tavaliselt ka põhiliselt sisukord. Andres (arutelu) 28. märts 2015, kell 18:58 (EET)

Aga mida peaksin ma ütlema? Tuleb keegi, kes ütleb, et pole tähelepanuväärne? Selgelt näha, et ta ei jaga seda ala. Ja mina siis nüüd, olles ise selle ala sees, ütlen, et on tähelepanuväärne? Niimoodi jäämegi vaidlema? Siin juba toodi näide Planeetidegi vahel kehtib raskus. Minu jaoks see pole kindlasti tähelepanuväärne. Ja selles artiklis pole midagi, mispärast peaks see olema eraldi artikkel ja seda teavet ei saaks kajastada artiklis Sõpruse Puiestee. Aga kui teabemaht kasvab suureks, on seda mahtu mõistlik liigendada eraldi artikliteks. Ja ilmselt on neid, kelle jaoks on artikkel "Planeetidegi vahel kehtib raskus" oluline. Samuti pole minu jaoks olulised paljud asjad, nt astronoomia, geneetika jms. Aga õnneks ei määra mina nende valdkondade tähelepanuväärsust ja nende alade inimesed kirjutavad omi asju ikka edasi. Muinsuskaitse aastaraamat on oma valdkonna tegevuste iga-aastane kokkuvõte. Ülevaatena paraku hetkel parim, mis on saadaval. Seda teavet pole sellisel kujul veebis olemas - sisu-PDF-des on näha, et ametlik sisukord erineb tegelikest pealkirjadest ja mahtudest - varem rohkem, uuemal ajal vähem - ja pole seega päris täpne. Lühiannotatsioonid on olemas ISE-s, kuid neid pole koostanud mitte erialainimene, vaid bibliograaf. Ja seega ka mitte päris täpsed. Lisaks on need seal suvalises järjekorras ja seega ei teki ISE järgi kogumikus kajastatust õiget ülevaadet. Artikli Vikis olekul saab seda pidevalt täiendada. Lisada lühiülevaateid on hea idee, aga ma ei näe seda jõudu või ressursi, mille abil need praegu tekiksid. Võib-olla lisada silt 'Pooleli'? Kui võtta selle järgi, kas vastav teave on kuskil saadaval, võiks ju kustuda ära nt mitmeid arhitekte kajastavad artiklid, k a minu enda tehtuidki. Sest nendes olev teave on ju mujal olemas. Aga mitte kunagi pole mujal päris sellisel kujul, Vikis lisaks veel pidevas muutumises (loodetavasti paranemises).Castellum (arutelu) 29. märts 2015, kell 09:39 (EEST)

Piksele. Miks on kõlbmatu minu argument, et artikli võiks säilitada põhjusel, et kui Vikipeedia mainele kahju ei tooda, siis las olla?

Castellumile. Kas kompromissina ei sobiks kui Sa tõstaksid nende artiklite sisu Muinsuskaitse aastaraamat alla (ära pikkuse pärast muretse, peaasi, et juba tehtu kaotsi ei läheks). Kunagi hiljem võiks uuesti kaaluda (läbi arutelu) nende laialikandmist.

Võtan tagasi oma ettepaneku artiklite resümeede kohta. Mul on juba teine idee:). Millest mina puudust tunnen selle aastaraamatu puhul on selline asi - kõiki üksiknumbreid hõlmav kolm eraldi registrit: aine-, objekti- ja isikuregister. Minu meelest kannaks artikkel siis ka lisaväärtust. Mida kostate? --Hirvelaid (arutelu) 29. märts 2015, kell 10:55 (EEST)

Ma loodan, et see on nali. Minu arust käib jätkväljaannete registrite koostamine originaaluurimuse alla (bibliograafiline uurimus). Mitmete ajakirjade kohta on sellised registrid eraldi köitena ilmunud, aga see ei tähenda, et need võiks Vikipeediasse kopeerida. --Metsavend 29. märts 2015, kell 11:29 (EEST)

Ja jälle keerlema "keerlen"

Kasutaja:Castellum: 'Samuti pole minu jaoks olulised paljud asjad, nt astronoomia, geneetika jms'.

jah, täpselt, sada aasta ka mul ja mitmel teisel inimesel neid vaja läheb aga nagu ütlesin noorema perepoja lastevanemate koosolekul: Õpetajal ei saa olla luksust jätta mitte ainuamtki klassi õpilast tähelepanuta nii ei saaks Vikipedistidel olla 'luksust' jätta sissetoodud materjali tähelepanuta ja/või jõuda ja nõuda' 'kokkulepimatut' (muutumatut ja igavikulist) tähelepanuväärsust...

ma olen, hilises lapsepõlves, osalenud muinsuskaitsealases tegevuses ja mulle tundub see artikkel praegu üsna toeka ja avarana...

Mariina 29. märts 2015, kell 11:23 (EEST) alias Простота

Objektiivset kriteeriumit ei ole, aga sellegipoolest saab ju tähelepanuväärsust põhjendada objektiivsemalt, kui see, mis ühele või teisele inimesele enam huvi pakub. Muidu poleks mõtet tähelepanuväärsusest rääkida. Mõnetine möödarääkimine tuleneb vist sellest, et hästi ei saada aru, mis mõttes tähelepanuväärsusest on juttu. Viitan igaksjuhuks ingliskeelsele lektüürile: en:WP:N.

Ma ei arva, et muinsuskaitse aastaraamatutest iseenesest ei võiks või peaks rääkima. Lihtsalt ei tundu põhjendatud, et igast aastakäigust on omaette artikkel. Entsüklopeediaartikli esmane eesmärk on ära tuua see, mida on antud raamatu või teose kohta öeldud. Teose enda sisu on siin sekundaarne. See sekundaarne võib ka lisaks entsüklopeediaartiklis ära toodud olla, aga kui artikkel on ja saab olla ainult või peamiselt sekundaarse osa jaoks, siis see minu meelest näitabki siin kõige selgemalt, et eraldi artikleid ei peaks olema. Kui üksikute aastakäikude kohta on öeldud vähe, siis seda on minu meelest esialgu ülevaatlikum käsitleda artiklis "Muinsuskaitse aastaraamat". Ka see artikkel ei peaks olema primaarselt register. (Nagu ka Metsavend näitas, sisukordadele, registritele ja muule säärasele sisule keskendumisega oleme entsüklopeedias üsna absurdi piiril.) Pikne 29. märts 2015, kell 11:47 (EEST)

Metsavennale. Ei teinud nalja. Ja ettepanekut kopeerida olemasolevaid registreid ma ka ei teinud. Originaaluurimus? Kui selles aastaraamatus on näiteks paarkümmend artikliautorit ja panna nad tähestikulisse järjekorda koos aastakäigu äranäitamisega on originaaluurimus? Kahtlen (aga ma pole spetsialist). --Hirvelaid (arutelu) 29. märts 2015, kell 11:53 (EEST)

Lisaselgituseks. Mis ma aineregistrisse paneksin?. Aastaraamatus on artikleid, mis käsitlevad nt lubikrohvi, ehitusgeoloogiat (on artikli põhisisuks). Sellised märksõnad paneksin tähestikulisse järjekorda koos aastakäigu äranäitamisega.--Hirvelaid (arutelu) 29. märts 2015, kell 12:31 (EEST)

Minu meelest on täiesti OK, kui need artiklid üheks kokku liita.

Registrid ei oleks originaaluurimused, sest nende originaalsus on triviaalne (nagu ka meie loenditel ja kirjanduse nimestikel). Aga see, et mõni autor on kirjutanud või mingist teemast on kirjutatud just selles aastaraamatus, ei ole minu meelest oluline. Autori kirjutiste nimestik saab ju olla artiklis selle autori kohta ja kirjutisi lubikrohvist saab loetleda artiklis Lubikrohv. Sisukordade äratoomise vajalikkus ei ole ilmne. Andres (arutelu) 30. märts 2015, kell 09:50 (EEST)

Aga ka sisukordade mittevajalikkus ei ole ilmne. Seda võiks võrrelda Loomingu Raamatukogu "sisukorraga". Andres (arutelu) 30. märts 2015, kell 09:53 (EEST)

Artikli vajalikkus, nii nagu eespool selgitatud, minu meelest ei saa tuleneda (ainult) sisukorra vajalikkusest.

Ma ei tea, mis põhjendusega meil see Loomingu Raamatukogus ilmunud teoste loend täpselt tehtud on. Võib-olla neid teoseid või mingit osa neist saab pidada artikliväärilistks asjadeks, mille kohta loend teha. Kui ei, siis minu meelest seda loendit ei pea olema. Pikne 31. märts 2015, kell 14:58 (EEST)

Ma arvan küll, et need on artikliväärilised. Aastaraamatu artiklid muidugi mitte. Andres (arutelu) 31. märts 2015, kell 15:25 (EEST)

Arvan samuti, et võiks piirduda vaid sarja artikliga, mitte eraldi teha artikleid sarja üksiknumbritest--Bioneer1 (arutelu) 31. märts 2015, kell 20:01 (EEST)

Arvan samuti: artikkel võiks olla ainult sarjast.--Morel (arutelu) 27. mai 2016, kell 19:17 (EEST)

Algatasin hääletuse. --Pelmeen10 9. mai 2018, kell 13:20 (EEST)

Hääletus lõppes päris ammu - Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv_9#Muinsuskaitse_aastaraamatud. Pelmeen10 (arutelu) 26. september 2019, kell 22:53 (EEST)