Vikipeedia:Keeletoimetamistalgud 2022/23

Keeletoimetamistalgute juhend Osalenud

2023. aasta talgute parimate väljakuulutamine. Vasakult Eve Sooneste (I–II koht), Inga Ritso (I–II koht), Helen Kalpus (IV koht). Pildilt on puudu Jonathan Darvish-Kojori (parim uus tulija) ja Nele-Rita Põldma (III koht). Foto: Svea Tarkin

Keeletoimetamistalgud toimusid 1. detsembrist 2022 kuni 14. märtsini 2023. Talgute eesmärk oli keeleliselt parandada ja ladusamaks muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavaid artikleid ning väärtustada keeletoimetaja tööd.

Talguid korraldasid Eesti Keeletoimetajate Liit, Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti.

Talgute auhinnafond oli 2750 eurot: kokku 2000 eurot esimesele kolmele tublile talgulisele, kommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid tunnustusmüks 250 eurot neljandale ja 500 eurot MTÜ Wikimedia Eestilt parimale uuele talgulisele ehk inimesele, kes ei ole osalenud ei 2017/18., 2018/19., 2019/20., 2020/21. ega 2021/22. a talgutel. Võitjad kuulutati välja Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril 9. mail Tartu Ülikoolis.

Kuidas osaleda

Osaleda said kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Vikipeedia kasutajaks registreerumiseks tuli kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks" või sisselogimise lehekülge. Kasutajanimi jättis talgulise anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avaldanud. Auhinna vastuvõtmiseks tuli oma nimi žüriile teatavaks teha.

Talgutel osalejad valisid toimetatavad artiklid soovitatavalt keeletoimetamist ootavate artiklite hulgast. Märkus oli mõeldud keeletoimetamist vajava artikli valimisel abiks, kuid arvestati ka keeletoimetamist vajavaid ilma märkuseta artikleid. Talgulised pidid lisama oma kasutajanime ja keeletoimetatavate artiklite pealkirjad keeletoimetamistalgutest osavõtjate ja toimetatavate artiklite lehele. Arvesse läksid vaid täies mahus keeletoimetatud artiklid. Kui artikkel oli keeletoimetatud, tuli eemaldada ka toimetusmärkus (juhendis "Toimetusmärkuse eemaldamine").

Tubli talguline täitis keeletoimetaja ametiülesandeid ehk vajaduse korral

• ühtlustas lausete stiili, parandas süntaksivead (vajaduse korral sõnastas laused ümber),
• korrigeeris sõnajärge ja -valikut (nt kui oli eksitud sõnade tähendusega),
• parandas õigekirja- ja loogikavead,
• ühtlustas oskussõnavara kasutamise,
• parandas vormistust,
• kontrollis nimede õigekirja,
• ühtlustas viidete vormistust.

Lisapunkte andis see, kui keeletoimetaja

• kontrollis faktide õigsust, vea leidmisel parandas selle või kui viga nõudis suuremat uurimistööd, kirjutas selle kohta märkuse(d) arutelukasti,
• kontrollis terminite õigsust, vea leidmisel parandas selle või kirjutas märkuse arutelukasti.

Žürii

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Ann Siiman (žürii esimees, kutseline keeletoimetaja, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Riina Reinsalu (kutseline keeletoimetaja, Eesti Keeletoimetajate Liit), Mariliis Sild (kutseline keeletoimetaja, Eesti Keeletoimetajate Liit), Helin Kask (SA Kutsekoda), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Taivo Rist (MTÜ Wikimedia Eesti). Žürii selgitas välja parimad keeletoimetajad, keda premeeriti auhinnaga. Hindamisel võeti arvesse nii keeletoimetatud artiklite kvaliteeti kui ka mahtu.

Auhinnad

• I ja II kohta jagasid Inga Ritso (800 eurot) ja Eve Sooneste (800 eurot).
• III koha sai Nele-Rita Põldma (400 eurot).
• Kommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid tunnustusmüksu sai Helen Kalpus (250 eurot).
• Wikimedia Eesti parima uue talgulise auhinna sai Jonathan Darvish-Kojori (500 eurot).

Võitjad avalikustati ja auhinnad anti üle Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril 9. mail Tartu Ülikoolis.