Vikipeedia:GLAM/Kynnap/2

Allikas: Vikipeedia
Lugu 1   Lugu 2   Lugu 3   Lugu 4   Lugu 5   Lugu 6   Lugu 7   Lugu 8   Lugu 9   Lugu 10    

1988. aasta poliitikasuvi Tallinnas[muuda lähteteksti]

1988. aastal aset leidnud kiired muutused Eesti ühiskonnas leidsid laia kõlapinda kõikides eluvaldkondades. Sama aasta aprillis toodi Tartu muinsuskaitsepäevadel laiema avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp ning maikuu lõpus korraldatud muusikapäevadel sai alguse Alo Mattiiseni viie isamaalise laulu võidukäik. Samadel muusikapäevadel täitus ka Tallinna Raekoja plats rohkete sinimustvalgetega. Veelgi võimsama hoo sai rahvuslippude kasutamine juunis aset leidnud Tallinna vanalinnapäevadel, mis kasvasid omanäolisteks öölaulupidudeks, millest võttis osa erakordselt palju inimesi: kokku ligikaudu 100 000, peamised noored. Suve jooksul kogusid rahvuslikult meelestatud massiüritused aga veelgi aina hoogu ning kõrgpunkt saavutati 1988. aasta septembrikuus, kui Tallinna lauluväljakul toiminud suurüritusest "Eestimaa Laul" võttis väidetavalt osa lausa 300 000 inimest.[1]

Poliitiliseltki oli märgata suuri muudatusi. 1988. aasta suvel vahetati välja pea kogu senine ENSV kõrgem juhtkond, sh kommunistliku partei peasekretär ning Ministrite Nõukogu esimeeski. Samal ajal tugevnesid ühiskonnas nii Rahvarinde kui ka augustis loodud esimese Eesti poliitilise erakonna – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei – positsioonid. Muuhulgas vabastati uute rahvusmeelsete ning rahva seas laialdase toetusega poliitiliste jõudude eestvedamisel Vene NSV-s vanglakaristust kandev dissident Enn Tarto ning ta jõudis 17. oktoobril 1988 tagasi Eestisse.[1]

Järgnevatelt piltidelt on näha mitmeid sündmusi 1988. aastal läbi Künnapi kaamera. Sealhulgas vaatavad meile vastu Vaino Väljas, Enn Tarto naasmise meeleolud ning esimene sinimustavalge Raekoja platsil, mille välja toonud inimesed said pärast kinnimajas istuda. Samal 1988. aastal oli muidugi fotograafe veel vähe ja kuna vähegi suuremad aparaadid oli peaasjalikult pressifotograafidel, siis sai kaamerat kaasas kandes igale poole kergesti ligi.

Edasi
  1. 1,0 1,1 Pajur, A., Tannberg, T. (2005). Eesti Ajalugu VI, lk 379.