Niiduk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lattniiduk kombaini heedri lõikemehhanismina

Niiduk [1] on masin heintaimede ning tera- ja kaunviljade niitmiseks ning ka heinaalade tasandamiseks. Niidumasinaid liigitatakse jõuallika järgi: käsi-, hobu-, mootor- ja traktorniiduk. Veel saab niidukeid jagada jõuallikaga ühendamise viisi (ripp-, poolripp-, liblik ja liikurniiduk), lõikemehhanismi tüüpide (vikat- ehk sõrmlatt-, rootor- ja vasarniiduk) ning lõikemehhanismide arvu järgi.

Lattniiduk[muuda | muuda lähteteksti]

Lattniiduki aktiivne lõikeosa on sirgjooneliselt edasi-tagasi liikuv lattvikat (kahevikatilisel niidukil liiguvad vikatid vastassuundades). Lattniiduki tööpõhimõte sarnaneb kääride omaga, kus lõiketerad liiguvad lõikesõrmede vahel. Lattniidukit kasutatakse ka kombaini heedri lõikemehhanismina. Esimesed lattniidukid tulid hobuste rakkesse. Neid kutsuti hobuniidukiteks [2] ja esimene patent sellele anti välja aastal 1822. Eestis võeti esimese iseliikuva niidukina kasutusele 1970. aastail ettevõtte Fortschritt masinat E-301 [3], millel kasutatakse niiteorganina lattniidukit.

Rootorniiduk[muuda | muuda lähteteksti]

Rootorniiduk

Rootorniidukil püst- või rõhttelje ümber pöörlev nugaketas (ketasniiduk) või trummel (trummelniiduk). Heina tegemisel kasutatakse tänapäeval rohkem ketasniidukit. Tänapäevastel niidukitel on niitmisterasid poole rohkem, kui on pöörlevaid rootoreid. Jõuülekanne toimub läbi kiilrihmade kuni nurkreduktorini ja nurkreduktorist edasi hammasratastega. Lõikeseadeldis asub rippniidukil ees (eesrippniiduk), külgedel (külgrippniiduk), taga (tagarippniiduk) ja eraldi järgi veetav poomiga niiduk.

Vasarniiduk[muuda | muuda lähteteksti]

Vasarniiduki [4] niitmise mehhanismiks on T- või Y-vasarad, mis on ühendatud suure trumli külge. Vasarniidukit kasutatakse mitte heina niitmiseks, vaid heinakõrgendikest lahtisaamiseks. See hoiab heinategemisel kasutatavat niidumasinaid kauem tervena.

Lisaseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Niiduki lisatööseadisena kasutatakse muljumis-, hekseldus- või laadimisseadist. Muljurniiduk heintaimede mahalõikamisel muljumisseadeldis lõhastab taimevarre osa, et tõhustada heina kuivamist ja jätab selle vaaluna maha. Muljurniiduk võib olla traktori poolripp- või rippmasin, aga ka liikurmasin. Niidukhekseldi on rohusööda koristamise masin. Niidukhekseldiga heintaimed ja silokultuurid niidetakse, hekseldatakse ja laaditakse punkrisse või veokisse. Niidukhelkseldi peamised koostud on heeder ja hekseldusseadis. Selline masin vanemast ajast on E-281. Eristatakse ripp-, poolripp- ja liikurniidukhekseldeid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. A.Reintam. "niiduk". (niidukid). Eesti entsüklopeedia, 2009. Eesti entsüklopeedia. Kasutatud 14.02.2017. Eesti.
  2. Loretta Sorensen. "A History of Hay Equipment: Evolving from Manual Mowing". (hobuniiduk). 2008. farmcollector. Kasutatud 14.02.2017. Inglise.
  3. kolhoos.pri. "E 301, E 302, E 303". (E301). kolhoos.pri. Kasutatud 14.02.2017. Eesti.
  4. AndrewT. "Different Mower Types: What is a Flail Mower, and is it for You?". (vasar niidukid). 2015. lawnblog. Kasutatud 14.02.2017. Inglise.