Viisud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs[1]) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalats[2][3].

Viiske kanti kogu Kirde-Euroopa metsavööndis. Tavalised olid nad Ida- ja Lõuna-Eestis, aga ka Lätis, Leedus, Venemaal ja Valgevenes. Eestis kanti viiske peamiselt suvel (nädalas võis kuluda mitu paari), 20. sajandi algusaastail juba vähesel määral, põhiliselt heina tehes vesistel sooheinamaadel.[2]

Viisud koosnesid ninast, põhjast, kannast ja paeltest. Enamasti tehti nad paju või pärna koore ribadest (sugadest), harvem kase (Kirde-Eestis) või kadaka koorest. Erinevalt venelaste ja soomlaste tugevamatest diagonaalkoega viiskudest olid eestlaste viisud lihtsad, ristkoelised.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Murdekaart
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 353
  3. 3,0 3,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 239

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]