Ilmari Manninen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ilmari Justus Andreas Manninen (2. september 1894 Viiburi14. juuni 1935 Helsingi) oli soome etnograaf. Teda peetakse eesti etnograafiaalase uurimis- ja muuseumitöö alusepanijaks[1].

Manninen õppis 19121916 Helsingi ülikoolis ja kaitses 1922 doktorikraadi väitekirjaga "Die dämönistischen krankheiten im finnischen volksaberglauben".

Kuna Eestis ei olnud tol ajal etnograafilise eriharidusega inimesi, kutsus arheoloogiaprofessor Aarne Michaёl Tallgren Mannise Eestisse, et Eesti Rahva Muuseumi töö uutele teaduslikele alustele viia ja alustada Tartus eestikeelset etnograafia-alast õppetööd. 1922 Eestisse kolinud Manninen õppis kiiresti ära eesti keele ning töötas aastatel 1922–1928 Eesti Rahva Muuseumi direktorina[2][3], kus ta algatas senise kvantitatiivse vanavara kogumise asemel muuseumi kollektsioonide plaanipärase täiendamise nii sisuliste kui geograafiliste lünkade likvideerimiseks, avaldas 1925 esimese erialase sõnastiku („Etnograafiline sõnastik”) ning alustas samal aastal ka Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu väljaandmist.[4] Muuseumi töös pidas ta oluliseks peaasjalikult ainelisele kultuurile keskendumist, milleks materjali kogumisel tuli lisaks esemetele endile koguda ka nende detailseid etnograafilisi kirjeldusi.

1924–1928 töötas Manninen lisaks muuseumile ka Tartu ülikoolis etnograafiadotsendina, kus tema käe all õppis Eestis esimene põlvkond professionaalseid etnograafe (Helmi Kurrik, Aliise Moora, Ferdinand Linnus, Gustav Ränk, Eerik Laid jt).[5] Kui ta Eestist 1928 lahkus, jäi etnograafia õppetooli juhi koht 1930. aastate lõpuni vakantseks.[4]

Aastast 1929 töötas Manninen Soome Rahvusmuuseumi etnograafiaosakonna juhatajana[1] ja 1929–1931 ka Helsingi ülikooli soome-ugri rahvateaduse professori kohusetäitjana.

Ilmari Manninen on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Etnograafiline sõnastik (1925)
  • Eesti kannud (1926)
  • Eesti kindad (1927)
  • Eesti rahvariiete ajalugu (1927, kordustrükid 2009 ja 2017)
  • Soome sugu rahvaste etnograafia (1929)
  • Die Sachkultur Estlands I-II (1931–1933)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Esivanemate varandus. [Rahvateaduslik teatmik]. 1993. Toimetanud A. Vaserik. Tartu. Lk 146
  2. "Ilmari Manninen". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Vaadatud 04.05.2018.
  3. "Kes oli Ilmari Manninen?". Eesti Rahva Muuseum.
  4. 4,0 4,1 Indrek Jääts ja Marleen Metslaid 2018. Eesti etnograafia ja eesti rahvuslus. Keel ja Kirjandus, 1-2, lk 118-135.
  5. "Ajalugu ja tänapäev". TÜ etnoloogia osakond.