Vereimejalased

Allikas: Vikipeedia
Suur-vereimeja (Desmodus rotundus)

Vereimejalased ehk vampiirid (Desmodontinae) on käsitiivaliste seltsi lehtninalaste sugukonda kuuluv imetajate alamsugukond. Vanemas kirjanduses räägiti eraldi vereimejalaste (Desmodontidae) sugukonnast.

Sellesse kuuluvad verest toituvad nahkhiired. Neid on kolm liiki: suur-vereimeja (Desmodus rotundus), Diphylla ecaudata ja Diaemus youngi. Kõik nad elavad Ameerikas, Mehhikost Brasiilia, Tšiili ja Argentinani.

Need liigid on üksteisest nii erinevad, et nad arvatakse eri perekondadesse, millest igaühte kuulub üks liik. Eraldi sugukonda neid enam ei arvata, sest see varjutaks nende sarnasuse teiste lehtninalastega.

Vampiirnahkhiired toituvad üldiselt kari- ja metsloomade verest, kuid ei ütle ära ka inimverest. Võrreldes inimesega pole vampiirnahkhiired eriti suured loomad ja seetõttu inimest nö verest tühjaks imeda ei suuda ning suuremat ohtu nad endast ei kujuta, kuid Brasiiliast ja Peruust on teada mitmeid surmaga lõppenud juhtumeid kui vampiirnahkhiired on nakatanud inimesi marutaudiga.[1]

Vampiirnahkhiirte sülg sisaldab erilist glükoproteiini drakuliin[2], mis ei lase hammustuskohas verel hüübida ning võimaldab loomal pikema aja vältel haavast immitsevat verd lakkuda.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peruus ründavad inimesi vampiirnahkhiired. ERR Novaator. Vaadatud 24.11.15
  2. Fernandez AZ, Tablante A, Bartoli F, Beguin S, Hemker HC, Apitz-Castro R. (1998) "Expression of biological activity of draculin, the anticoagulant factor from vampire bat saliva, is strictly dependent on the appropriate glycosylation of the native molecule." Biochimia et Biophysica Acta; 1425(2):291-9.