Venemaa Keisririigi Teedeministeerium

Venemaa Keisririigi teedeiministeerium (vene keeles Министерство путей сообщения Российской империи; lühend MPS) oli 1865. aastal Venemaa keisririigis keisri ukaasiga loodud valitsusasutus, mis pidi tagama ühtse poliitika vee-, maantee- ja raudteetranspordi sfääris ning ellu viima üldjuhtimist transpordiühenduse valdkonnas.

Ministeerium asus Peterburis aadressil Fontanka kaldapealne 117. Esimeseks teedeministriks määrati Pavel Melnikov, Peterburi–Moskva raudtee projekti üks autoreid ja kes oli MPS-i eelkäija Teede peavalitsuse juht.

Melnikovi juhtimisel töötati ministeeriumis välja Venemaa raudteedevõrgu arengukava. Kavandati rajada Lõunaraudtee – Moskvast Sevastopolini; Idaraudtee – Orjolist Saratovini; Lääneraudtee – Orjolist üle Smolenski ja Viciebski Daugavpilsini; Kaguraudtee – Jekaterinoslavist Rostovini. Raudteede kogupikkus pidi ulatuma 4816,7 kilomeetrini.

Ministeeriumis säilitati juba 1842. aastal (siis nimetati MPS-i eelkäijat Vene keisririigi teede ja ühiskondlike hoonete peavalitsuseks) loodud Raudteede osakond (departemang). Juurde loodi Eraraudteede peainspektori valitsus, Ehitusvalitsus (1867), Riigiraudteede valitsus (1880) ja Raudteede inspektsioon (1892).

Raudteede kogupikkus ulatus 1900. aastal 44,9 tuhande, 1913. aastal 58,5 tuhande kilomeetrini.

Viimane Vene Keisririigi teedeminister oli Eduard Krieger-Voinovski, kes 28. veebruaril (vkj) 1917 arreteeriti Veebruarirevolutsiooni käigus (mõne aja pärast siiski vabastati). Ministeerium nimetati ümber Venemaa Ajutise Valitsuse teedeministeeriumiks (Министерство путей сообщения Временного правительства России).

Teedeminister

Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi teedeministrite loend

Ministeeriumi juhiks oli minister. Aastatel 1865−1917 oli ametis 11 teedeministrit, ajuti täitis ministeeriumi juhi kohuseid ministeeriumi direktor. Ministrite hulgas oli mitu baltisakslast.