Vasak ühisunearter

Allikas: Vikipeedia

Vasak ühisunearter (ladina arteria carotis communis sinistra) on paljudel loomadel kehas asuv aordikaare haru, mis varustab verega pead ja kaela.[1]

Vasaku ühisunearteri areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Harilikul rästikul on tuvastatud vasak ühisunearter (eelistermin). Rathke nimetas arteri arteria carotis communis ' eks, kuid O'Donoghue nimetas (1912) arteri vasakuks ühisunearteriks. Rästikul kulgeb vasak ühisunearter tüümuse ülemise sagara juurest söögitoru ja hingetoru vasakult poolt, annab harusid ja kulgeb pea suunas ning haruneb vasakuks sisemiseks ja välimiseks unearteriks (a.carotis interna et externa).

Vasaku ühisunearteri seintes paiknevad närvikiud ja närvilõpmed.[2]

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel algab vasak ühisunearter aordikaarelt.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. What's the Carotid Artery?, veebiversioon (vaadatud 25.05.2014) (inglise keeles)
  2. J. D. Boyd,The nerve supply of the branchial arch arteries in Vipera berus, J Anat. 1942 Aprill; 76(Pt 3): 249, 253, PMCID: PMC1252688, veebiversioon (vaadatud 13.05.2014) (inglise keeles)
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 158, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]