Vanemuine (laev)
|
See artikkel räägib merelaevast, mis sõitis Tallinn–Helsingi liinil. Tartu–Pihkva liinil sõitnud jõelaeva kohta vaata artiklit Vanemuine (jõelaev). |
Vanemuine oli projekt 543 NRB Alupka (НРБ, тип Алупка) tüüpi reisilaev, mis sõitis alates 1965. aastast Tallinna–Helsingi liinil.
Laev on kandnud ka nimesid Artek ja Solovki.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algusaastad Mustal merel[muuda | muuda lähteteksti]
Laev valmis detsembris 1964 Bulgaarias Varna Georgi Dimitrovi nimelises laevatehases ja sai esimeseks nimeks Artek.[1] Selle nime all sõitis laev Mustal merel kuni 1965. aastani.
Tallinna–Helsingi liinil[muuda | muuda lähteteksti]
1965. aastal toodi laev Läänemerele Eesti Riikliku Merelaevanduse käsutusse. 7. juulil 1965 taasavati Tallinna–Helsingi laevaliin, millel esimese reisi olevat sooritanud reisilaev Vanemuine. /.../ (Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni kinnitust mööda tegi esimese reisi ja (taas)avas järelikult ka laevaliini hoopis soomlaste Wellamo juba sama aasta 9. juunil.)[1] Hilisematel andmetel olevat aurulaev Wellamo Helsingist esimesele reisile väljunud siiski 9. juulil.[2]
"7. juuli hommikul sõitis Tallinna sadamast välja eestlaste Vanemuine. Selle saatsid teele EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär, toona 34-aastane Vaino Väljas, Tallinna Linna TSN Täitevkomitee esimees Johannes Undusk ja Eesti Riikliku Merelaevanduse juht Modest Käbin.
Järgmisel päeval naasis Olympia terminalis seisnud Vanemuine kodusadamasse, pardal esinduslik soomlaste delegatsioon: "välisminister Ahti Karjalainen, parlamendi asespiiker Paavo Aitio, Talvesõja-aegse "rahvavalitsuse peaministri" Otto Ville Kuusineni tütar Hertta, kompartei juht Ville Pessi ja president Urho Kekkoneni poeg, parlamendisaadik Matti".[3]
Esimesel hooajal vedas Vanemuine Tallinna–Helsingi liinil 12 000 reisijat.[3]
Lauri Vahtre sõnul pandi "juba 1966. aastal väikseks jäänud Vanemuist välja vahetama Leningradis ehitatud mootorlaev Tallinn. /.../ Asjatundjate arvamuse kohaselt ei olnud Tallinn üldilmelt nii kena kui Vanemuine, kuid ta oli suurem."[1]
Põhja Merelaevanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Aastail 1967–1992 oli laev Põhja Merelaevanduse kasutuses nime all Solovki, seejärel kanti see ilmselt maha.
Laeva üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]
Fotod[muuda | muuda lähteteksti]
- Laevaliinil Tallinn–Helsingi kurseeriv mootorlaev "Vanemuine" Tallinna sadamas. Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Mootorlaev „Vanemuine“ pärast esimest reisi Helsingisse Tallinna sadamas. Vladimir Gorbunov; Erich Norman, 08.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Esimeselt Soome reisilt saabunud aurik "Vanemuine" Tallinna sadamas. A. Kaurit, 08.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Soomest saabunud reisilaev Vanemuine Tallinna sadamas. Karl Laane, 31.07.1966, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Laevaliini Tallinn–Helsingi avamine mootorlaeva "Vanemuine" reisiga. Kõneleb Eestimaa Kommunistliku Partei sekretär Vaino Väljas. Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Laevaliini Tallinn–Helsingi avamine mootorlaeva "Vanemuine" reisiga. Vasakult esimene Eestimaa Kommunistliku Partei sekretär Vaino Väljas. Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Laevaliini Tallinn–Helsingi avamine mootorlaeva "Vanemuine" reisiga. Vaade sadamast Salomon Rosenfeld, 07.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Soome Kommunistliku Partei peasekretär V. Pessi Tallinna sadamas peale reisilaeva "Vanemuine" saabumist esimeselt reisilt marsruudil Tallinn-Helsingi kõnelemas. Vladimir Gorbunov; Erich Norman, 08.07.1965, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
- Tallinn–Helsingi vahel kurseeriva mootorlaeva „Vanemuine“ kapten J. Surnin 25000. reisijat soomlannat A. Jamsenit õnnitlemas. Oskar Vihandi, 08.1966, Eesti Rahvusarhiivi fotode andmebaas.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Piiluauk vanglamüüris" Postimees, 7. juuli 2005
- ↑ Ett halvsekel passagerartrafik Helsingfors–Tallinn. Sjöfartstidningen, 9. juuli 2015 (rootsi keeles).
- ↑ 3,0 3,1 "Laevaliin Tallinnast Helsingisse avas eestlastele unistuste maailma" SLÕhtuleht, 15. juuli 2005.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Bulgaarias valmistatud laev Vanemuine Postimees, 7. juuli 2005
