Vahhi keel
| vahhi keel (x̌ik zik) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Pakistan, Afganistan, Hiina, Tadžikistan |
| Piirkonnad | Lõuna-Aasia |
| Kokku kõnelejaid | umbes 31 000 |
| Keelesugulus | |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | wbl |
Vahhi keel on pamiiri keelerühma vahhi rahva keel, mida kõneleb umbes 9100 inimest Pakistanis, 9566 Afganistanis (2000. a), 6000 Hiinas ja 7000 Tadžikistanis [1].
Nimetused
[muuda | muuda lähteteksti]- vahhi keeles - x̌ik zik [hikk zikk]
- vene keeles - Ваханский язык
- inglise keeles - Wakhi, Wakhani, Wakhigi, Vakhan, Wakhani, Tadžikistanis, Afganistanis ja Gojalis Hunza oru ülaosas - Guhjali
Leviala
[muuda | muuda lähteteksti]Vahhi keel on muistses Wakhani maakonnas tänapäeval levinud
- Pakistanis kirde Chitralis Baroghili kuru ja liustiku piirkonnas, Gojalis Hunza oru ülaosas Gulmitist Hiina ja Afganistani piirini, Shimshali, Ishkomani ja Chupursani orus ning Chitralis Yarkhuni orus
- Hiinas Xinjiangis ehk Ida-Turkestanis Pishanist lõunasse jäävais mägedes ja Taxkorgani Tadžiki Autonoomses Ringkonnass - eelkõige Daftaris,
- Tadžikistanis Pamiiri mägedes Mägi-Badahšanis,
- Afganistanis: 64 külas Pamiiri mägedes Ishkashimist Panji jõe vasakkaldal Wakhani kurus Sarhadi külani (73E kandis) keskusega Khandudis, kust enamik on pagenud laiali Pakistani ja võib olla, et ka mujale Afganistani.
Murded
[muuda | muuda lähteteksti]Gojali, Ishkomani, Yasini, Yarkhuni ning Tadžikistanis ja Hiinas räägitavad ida-, lääne- ja keskmurre on vastastikku arusaadavad ka eri riikidest pärit kõnelejate vahel. Ühissõnavara: Ishkoman - Gojal 84%, Yasin - Gojal 89%, Ishkoman - Yasin 91%.
Keeleoskus
[muuda | muuda lähteteksti]Pakistanis õpetatakse vahhi keelt algkoolis ladina tähestikul põhinevas kirjakeeles. On vahhikeelne raadiosaade. Mehed ja noored oskavad küllaldaselt urdu keelt. Seevastu ääremaadel räägib urdu keelt naistest alla poole ja veel vähem vanureid. Vanem põlv ja Gojali piirkonna segakülade elanikud oskavad burušaski keelt.
Afganistanis oli emakeelne kirjaoskus alla 1%. Praeguseks võivad viimasedki kõnelejad olla riigist põgenenud.
Hiinas hõlmatakse neid tadžiki rahvuse koosseisu. Räägivad ka Hiina riigikeelt.
Tadžikistanis on neist emakeele kõnelejaid veel 70%, laste seas 60%. Kirillitsal põhinevat kirjakeelt eriti ei tarvitata. Emakeelest peavad lugu, kuid kirjakeeleks on tadžiki keel. (Jazgulami, šugni ja vahhi keele andmed on kahtlaselt sarnased ega pruugi olla tõesed.)
Tähestik
[muuda | muuda lähteteksti]
Vahhi keele omapäraks on tserebraalsed konsonandid ja täishääliku pikkuse sõltuvus tema asendist sõnas.
Vahhi keeles säilinud ergatiivse konstruktsiooni jäänused on keele praeguses arengujärgus kaotamas sidet öeldise transitiivsusega.
Nimisõnad on käänduvad ainult mitmuses, kus neil on kaks käändevormi. Omadussõnad ei käändu.
Ainsuse 1. isiku asesõnal on neli käänet, ainsuse 2. isiku asesõnal kolm käänet. Teistel asesõnadel on kaks käänet või nad ei käändu üldse. Tavaliselt selgub sõna roll lauseliikmena tema asendist lauses.
Tegusõnade vormide aluseks on olevikutüvi ja minevikutüvi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lorimer D.L.R. The Wakhi Language. L., 1958;
- Пахалина Т. Н. Ваханский язык. М., 1975;
- Грюнберг А. Л., Стеблин-Каменский И. М. Языки восточного Гиндукуша. Ваханский язык. М., 1976;
- Пахалина Т. Н., Лашкарбеков Б. Б. Ваханский язык. // Языки мира. Иранские языки. Т. 3. М., 2000;
- Стеблин-Каменский И. М. Этимологический словарь ваханского языка. СПб., 1999.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vahhi keele kasutusala iseloomustus (inglise keeles)