Vahhi keel

Allikas: Vikipeedia
vahhi keel (x̌ik zik)
Kõneldakse Pakistan, Afganistan, Hiina, Tadžikistan
Piirkonnad Lõuna-Aasia
Kokku kõnelejaid umbes 31 000
Keelesugulus *indoeuroopa keeled
Keelekoodid
ISO 639-1
ISO 639-2
ISO 639-3 wbl

Vahhi keel on pamiiri keelerühma vahhi rahva keel, mida kõneleb umbes 9100 inimest Pakistanis, 9566 Afganistanis (2000. a), 6000 Hiinas ja 7000 Tadžikistanis [1].

Nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahhi keel on muistses Wakhani maakonnas tänapäeval levinud

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gojali, Ishkomani, Yasini, Yarkhuni ning Tadžikistanis ja Hiinas räägitavad ida-, lääne- ja keskmurre on vastastikku arusaadavad ka eri riikidest pärit kõnelejate vahel. Ühissõnavara: Ishkoman - Gojal 84%, Yasin - Gojal 89%, Ishkoman - Yasin 91%.

Keeleoskus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pakistanis õpetatakse vahhi keelt algkoolis ladina tähestikul põhinevas kirjakeeles. On vahhikeelne raadiosaade. Mehed ja noored oskavad küllaldaselt urdu keelt. Seevastu ääremaadel räägib urdu keelt naistest alla poole ja veel vähem vanureid. Vanem põlv ja Gojali piirkonna segakülade elanikud oskavad burušaski keelt.

Afganistanis oli emakeelne kirjaoskus alla 1%. Praeguseks võivad viimasedki kõnelejad olla riigist põgenenud.

Hiinas hõlmatakse neid tadžiki rahvuse koosseisu. Räägivad ka Hiina riigikeelt.

Tadžikistanis on neist emakeele kõnelejaid veel 70%, laste seas 60%. Kirillitsal põhinevat kirjakeelt eriti ei tarvitata. Emakeelest peavad lugu, kuid kirjakeeleks on tadžiki keel. (Jazgulami, šugni ja vahhi keele andmed on kahtlaselt sarnased ega pruugi olla tõesed.)

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahhi tähestik (ladina kiri ja kirillitsa)

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahhi keele omapäraks on tserebraalsed konsonandid ja täishääliku pikkuse sõltuvus tema asendist sõnas.

Süntaks ja morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahhi keeles säilinud ergatiivse konstruktsiooni jäänused on keele praeguses arengujärgus kaotamas sidet öeldise transitiivsusega.

Sõnaliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnad on käänduvad ainult mitmuses, kus neil on kaks käändevormi. Omadussõnad ei käändu.

Ainsuse 1. isiku asesõnal on neli käänet, ainsuse 2. isiku asesõnal kolm käänet. Teistel asesõnadel on kaks käänet või nad ei käändu üldse. Tavaliselt selgub sõna roll lauseliikmena tema asendist lauses.

Tegusõnade vormide aluseks on olevikutüvi ja minevikutüvi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lorimer D.L.R. The Wakhi Language. L., 1958;
  • Пахалина Т. Н. Ваханский язык. М., 1975;
  • Грюнберг А. Л., Стеблин-Каменский И. М. Языки восточного Гиндукуша. Ваханский язык. М., 1976;
  • Пахалина Т. Н., Лашкарбеков Б. Б. Ваханский язык. // Языки мира. Иранские языки. Т. 3. М., 2000;
  • Стеблин-Каменский И. М. Этимологический словарь ваханского языка. СПб., 1999.