Vahalill

Allikas: Vikipeedia

0Hoya viitab siia; Saksamaa linna kohta vaata artiklit Hoya (Saksamaa).

Vahalill
Must vahalill (Hoya pubicalyx)
Must vahalill (Hoya pubicalyx)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond: Koerakoolulised Apocynaceae
Perekond: Vahalill Hoya

Vahalill (Hoya) on taimede perekond koerakooluliste sugukonnast.

Perekonda kuulub 200–300 liiki. Enamus liikide looduslik levila on troopiline Aasia, seal hulgas India, Hiina, Tai, Malaisia ja Indoneesia. Hulgaliselt kasvab vahalilli ka Polüneesias ning Uus-Guineas ja Austraalias.

Enamus vahalilli on igihaljad mitmeaastased epifüüdid, mõned liigid ka põõsad. Epifüüdid võivad kasvada kuni 18 meetri pikkusteks.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lehed on tervete servadega, sakid puuduvad. Kujult alatest niitjatest kuni südamekujuliseni. Paljudele vahalille liikidele on iseloomulikud ka mitmeaastased õievarred, see tähendab, et ühele ja samale õievarrele kasvavad õied mitu aastat järjest. Õisi võib olla ühe õievarrel olla ühest (Hoya patella) kuni mitme sajani (laialehine vahalill). Sama varieeruvad võivad olla ka õie suurused, mõnest millimeetrist (Hoya bilobata) kuni suureõielise vahalille 9,5 cm suuruste õiteni.

Õiekroon on viietine.

Olles putuktolmlejad eritavad mõnede liikide õied rohkesti nektarit, mis lausa tilgub õitelt, nagu harilik vahalill ja südajas vahalill.

Liike[muuda | redigeeri lähteteksti]