Vecumi vald

Allikas: Vikipeedia
Vecumi vald

läti Vecumu pagasts

Pindala: 124,8 km²
Elanikke: 379 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,0 in/km²
Keskus: Barisova
Kira jõgi

Vecumi vald (läti Vecumu pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas. Vald asub Venemaa piiri ääres.

Vald piirneb sama piirkonna Viļaka linna ning Žīguri, Šķilbēni, Medņeva ja Susāji vallaga ning Pihkva oblasti Põtalovo rajooniga.

Valla pindala on 124,8 km². 2016. aasta seisuga elas seal 546 inimest.[2] Valla keskus on Barisova küla.[3] Aastal 2011 oli valla elanikest 88,38% lätlasi ja 10,53% venelasi.[4]

Kuni maareformini kuulusid valla maad Viļaka mõisale, seejärel jagati need uusmaasaajatele. Vald moodustati aastal 1945, selle koosseisu kuulusid Vecumi, Kazukalnsi ja Kozīne külanõukogu. Aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1970 liideti need külanõukogud ühiseks Vecumi külanõukoguks, millega aastal 1977 liideti ka osa Susāji külanõukogu maadest. Külanõukogust sai aastal 1990 Vecumi vald.[5] Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Viļaka piirkonda.

Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Lavošnieki keskaegne kalmistu.[6] Valla tähtsamad jõed on Veda jõgi ja Kira jõgi. Looduskaitse all on Ņemecki hiidmänd, Põimitud tamm, mitme tüve ja tuulepesaga kuusk, Jungi tamm, Lugi Mäetamm, Lugi Must tamm ja Veckresi Paks tamm. Valda jäävad ka mitmed nimetud põlispuud ning osaliselt ka 7842 ha suurune Vecumi metsade looduspark.[7]

Vallas on kakskümmend kaheksa küla. Valla keskuses Barisovas (vidējciems) oli 2018. aastal 165 elanikku. Sama statausega on veel Vacumi 57 elanikuga aastal 2018. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Azarmale 10 elanikuga aastal 2018, Badnova 3 elanikuga aastal 2018, Biekerova 5 elanikuga aastal 2007, Bliņica 7 elanikuga aastal 2018, Ciukīne 1 elanikuga aastal 2018, Gārša 5 elanikuga aastal 2018, Goršāni 25 elanikuga aastal 2018, Gubeņi, Indriči 4 elanikuga aastal 2018, Kozīne 17 elanikuga aastal 2018, Kozukolns 10 elanikuga aastal 2018, Lavašnīks 7 elanikuga aastal 2007, Louzi 1 elanikuga aastal 2014, Lugi 1 elanikuga aastal 2018, Nīdrupe, Ņemecki 17 elanikuga aastal 2018, Rejova 7 elanikuga aastal 2018, Repkova 20 elanikuga aastal 2018, Rūbežnīki 16 elanikuga aastal 2018, Slīpači 33 elanikuga aastal 2018, Sola 2 elanikuga aastal 2015, Šļopkine 5 elanikuga aastal 2018, Žogova 2 elanikuga aastal 2018, Tālavieši 10 elanikuga aastal 2018, Ūlasi 16 elanikuga aastal 2019 ja Upmola 8 elanikuga aastal 2018. Ametlikult mitteeksisteeriv küla on Spuska. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Viļakas novads, vaadatud 30.09 2018
  4. http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 1.10 2018
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.06 2017
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]