Tilža vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tilža vald

läti Tilžas pagasts

Pindala: 104,41 km²
Elanikke: 914 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,8 in/km²
Keskus: Tilža
Tilžas pagasts LocMap.png
Tilža luteri kirik

Tilža vald (läti Tilžas pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Bērzpilsi, Briežuciemsi, Krišjāņi, Lazduleja ja Vectilža vallaga, samuti ka Rugāji piirkonna Lazdukalnsi vallaga, Baltinava piirkonnaga ja Kārsava piirkonna Salnava vallaga.

Valla pindala on 104.5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1017 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 981 lätlast, 31 venelast, 5 valgevenelast, 4 ukrainlast, 1 poolakas ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Tilža küla. Vallamaja asub aadressil Brīvības iela 3a, vallavanem on Anna Bērziņa.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tilža vald moodustati endise Ruskulova mõisa maadele. Aastal 1883 otsustas sealse mõisa omanik kasutamata maad soovijatele tasuta välja anda, mistõttu sinna asus elama palju Kurzeme ja Vidzeme päritolu luteriusulisi elanikke. Agraarreformi eel olid valla aladel Ruskulova mõis pindalaga 15 949 hektarit ja Vecpilsi mõis pindalaga 251 hektarit.[5] Aastani 1925 kandis sealne vald Kokoreva valla nime. Aastal 1935 oli Tilža valla pindala 317,8 km² ja seal oli 6640 elanikku.[6]

Aastal 1945 moodustati Tilža vallas Krampiņi, Krišjāņi, Ruskulova, Skubiņi, Tilža ja Vectilža külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Tilža külanõukoguga likvideeritav Skubiņi külanõukogu, aastal 1955 aga Krišjāņi külanõukogu kolhoos Plēsums maad. Aastal 1958 liideti Vectilža külanõukoguga Tilža külanõukogu kolhoosi Sarkanais oktobris maad, sovhoosi Sarkanais partizāns maad liideti aga Tilža külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Tilža külanõukoguga ka Vectilža külanõukogu sovhoosi Tilža maad. Aastal 1975 Vectilža külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Tilža külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Rugāji külanõukogu alasid. Aastal 1989 loodi Vectilža külanõukogu taas, selle maad eraldati Tilža külanõukogust.[7] Vald moodustati Tilža külanõukogust aastal 1991. 2009. aastast kuulub vald Balvi piirkonda.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Jaunlemesnieki muinaskalmed ehk Sõjahauad ja Tilža katoliku kirik.[8] Kohaliku kaitse all on Tilža vana luteri palvemaja, Tilža ehk Kokoreva luteri kirik, Tilža kihelkonnakool koos selle juures asuva õigeusu kirikuga ja Doņikava muinaskalmed ehk Sõjahauad.[9]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on kakskümmend kaheksa küla. Valla keskuses Tilžas (lielciems) oli aastal 2018 518 elanikku. Kakskümmend seitse valla küla on staatusega skrajciems – Akmeņriuči 42 elanikuga aastal 2018, Balteņi 31 elanikuga aastal 2018, Barbāni 17 elanikuga aastal 2018, Dagumnīki 13 elanikuga aastal 2018, Dīvažeikari 21 elanikuga aastal 2018, Egleiši 21 elanikuga aastal 2018, Jaujas 30 elanikuga aastal 2018, Kadišava 12 elanikuga aastal 2018, Keibinīki 4 elanikuga aastal 2007, Kļovusola 14 elanikuga aastal 2018, Kopessils 22 elanikuga aastal 2018, Kuģinīki 3 elanikuga aastal 2018, Mežarejas 25 elanikuga aastal 2018, Mieneši 2 elanikuga aastal 2018, Petrauka 2 elanikuga aastal 2018, Raicine 12 elanikuga aastal 2018, Roditeļi 10 elanikuga aastal 2018, Rutkova 4 elanikuga aastal 2018, Rūbežnīki 1 elanikuga aastal 2018, Sileņi 17 elanikuga aastal 2018, Siltine 21 elanikuga aastal 2018, Spirģis 11 elanikuga aastal 2018, Stongas 11 elanikuga aastal 2018, Zvaigznes 18 elanikuga aastal 2018, Toki 9 elanikuga aastal 2018, Ūdrine 7 elanikuga aastal 2018 ja Vindova 2 elanikuga aastal 2018. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Balvu novads, vaadatud 26.11 2018
  5. Latviešu konversācijas vārdnīcas XXI. sējuma 42877-42878 lpp. Rīga: 1940.
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.11 2018
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 24.11 2018
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]