Žīguri vald
| Žīguri vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Žīguru pagasts | |
|
| |
| Pindala: 110,96 km² | |
Elanikke: 507 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,6 in/km² | |
| Keskus: Žīguri | |
 |
Žīguri vald (läti Žīguru pagasts) on vald Lätis Balvi piirkonnas. Vald asub Venemaa piiri ääres.
Vald piirneb sama piirkonna Vecumi, Susāji ja Vīksna valla ning Alūksne piirkonna Liepna vallaga, samuti ka Pihkva oblasti Palkino ja Põtalovo rajooniga.
Valla pindala on 111 km². 2016. aasta seisuga elas seal 694 inimest.[2] Valla keskus on Žīguri küla. Vallamaja asub aadressil Ciemata iela 4, vallavanem on Oļegs Kesks.[3] Aastal 2011 olid valla elanikest 74,48 % lätlased ja 23,85 % venelased.[4]
Valla tähtsamad jõed on Liepna jõgi, Bolupe ja Veda jõgi.
Aastal 1958 sai Abrene rajoonis Sosnīca külanõukogus asunud Žīguri alevi staatuse, millega liideti ka osa Pļeševa külanõukogu alasid. Aastal 1959 liideti Žīguriga osa likvideeritavast Sosnīca külanõukogust (kolhooside «Gaišais rīts» ja «Jaunkatleši» maad) ja moodustati Žīguri maapiirkond. Žīguri kaotas alevi staatuse aastal 1990 ja küla ning maapiirkond liideti ühiseks Žīguri vallaks.[5] Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Viļaka piirkonda.
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Cirnava muinaskalmed ehk Sõjakalmed.[6] Looduskaitse all on Zelma kask, Ussikuusk, Līkāse mänd, Seimaņi tamm, Katleši kalmistu Suur mänd, Stārķase mänd ja Šalgunova kask. Valda jäävad ka 64 ha suurune Posolnīca hoiuala ja 98 ha suurune Zodāni soo hoiuala ning osaliselt ka 7842 ha suurune Vecumi metsade looduspark.[7]
Vallas on üksteist küla. Valla keskuses Žīguris (lielciems) oli aastal 2018 603 elanikku. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Brizgova 3 elanikuga aastal 2018, Cirnova 6 elanikuga aastal 2016, Gārša 5 elanikuga aastal 2018, Glazunova 2 elanikuga aastal 2007, Jaunkantoris 1 elanikuga aastal 2018, Katleši 15 elanikuga aastal 2018, Pritikova 2 elanikuga aastal 2018, Sasnīcas 1 elanikuga aastal 2018, Šalgunova 1 elanikuga aastal 2018 ja Žeigurova. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Viļakas novads, vaadatud 30.09 2018
- ↑ http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 29.06 2017
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 29.06 2017
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.