Lazdukalnsi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lazdukalnsi vald

läti Lazdukalna pagasts

Pindala: 194,43 km²
Elanikke: 873 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,5 in/km²
Keskus: Benislova
Lazdukalna pagasts LocMap.png
Augustova kirik

Lazdukalnsi vald (läti Lazdukalna pagasts) on vald Lätis Rugāji piirkonnas. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Balvi rajooni.

Vald piirneb sama piirkonna Rugāji vallaga, samuti ka Balvi piirkonna Tilža, Bērzpilsi ja Vectilža vallaga ning Lubāna piirkonna Indrāni vallaga.

Valla pindala on 194,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 949 inimest.[2] Valla keskus on Benislova küla, vallamaja asub aadressil Bērzu iela 8.[3] Aastal 2011 elas vallas 890 lätlast ja 22 venelast.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1965 moodustati Rugāji ja Liepari külanõukogudes asunud Lazdukalnsi sovhoosi maadest Lazdukalnsi külanõukogu. Aastal 1977 liideti külanõukoguga likvideeritav Liepari külanõukogu. Külanõukogust sai aastal 1990 vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Rugāji piirkonda.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Kapūne muinaskalmed, Osa muinasasula, Liepari muinaskalmed, Lagaža muinasasula, Piestiņa muinasasula ja Slaveiti muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Augustova katoliku kirik, Skubinova keskaegne kalmistu, Mastarīga muinaskalmed ehk Sõjahauad ja üks nimetu linnamägi.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald jääb Ida-Läti madalikule. Suuremad jõed on Aiviekste ja Balupe.

Looduskaitse all on Dundinīki tamm, Liepari kalmistu Peenike mänd, Liepari kalmistu kahe tüvega mänd ja Vārtiņi männid. Valda jääb ka üks nimetu põlismänd. Valla lääneosa jääb osaliselt Lubānsi märgala hoiualale.[8]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on nelikümmend üheksa küla. Valla keskuses Benislovas (vidējciems) oli 2018. aastal 141 elanikku. Sama staatusega on veel Skujetnīki, kus oli 2018. aastal 128 elanikku. Teised valla külad on staatusega skrajciems – Aiztiļte 15 elanikuga aastal 2007, Aizupe 14 elanikuga aastal 2007, Bankova 14 elanikuga aastal 2007, Ciertums 12 elanikuga aastal 2007, Dreimanova 31 elanikuga aastal 2007, Drudži 11 elanikuga aastal 2007, Dundinīki 5 elanikuga aastal 2007, Egļusala 34 elanikuga aastal 2007, Gaileiši, Garīsili 7 elanikuga aastal 2007, Jurīši 9 elanikuga aastal 2007, Kopiune 52 elanikuga aastal 2007, Lekste 17 elanikuga aastal 2007, Lielie Meroni 17 elanikuga aastal 2007, Līkneite 24 elanikuga aastal 2007, Līpori 108 elanikuga aastal 2007, Lozdukolns 17 elanikuga aastal 2007, Ļesņicova 4 elanikuga aastal 2007, Mastareiga 25 elanikuga aastal 2007, Mazie Meroni 1 elanikuga aastal 2007, Obulderi 3 elanikuga aastal 2007, Pabriki 11 elanikuga aastal 2007, Palnupe 10 elanikuga aastal 2007, Papūrne 29 elanikuga aastal 2007, Patmaļnīki 8 elanikuga aastal 2007, Piļskolni, Piļsnīki 18 elanikuga aastal 2007, Polokori 23 elanikuga aastal 2007, Pričauni 8 elanikuga aastal 2007, Primenes 2 elanikuga aastal 2007, Pūdnīki 18 elanikuga aastal 2007, Rūbāni 61 elanikuga aastal 2007, Rūzinīki 13 elanikuga aastal 2007, Saipetnīki 8 elanikuga aastal 2007, Silinīki 7 elanikuga aastal 2007, Skubinova, Slaveiti 37 elanikuga aastal 2007, Stiernīki 5 elanikuga aastal 2007, Stongas 13 elanikuga aastal 2007, Zaļmežnīki 4 elanikuga aastal 2007, Zirgusola 7 elanikuga aastal 2007, Tutini 8 elanikuga aastal 2007, Ūsa 12 elanikuga aastal 2007, Ūzuļnes 17 elanikuga aastal 2007, Ūzuļnīki 14 elanikuga aastal 2007, Veiksninīki 16 elanikuga aastal 2007 ja Vidussola 15 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Rugāju novads. Kontakti
  4. Ethnic composition of Latvia 2011
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 1.11 2018
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]