Veetaimed

Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases.

Veetaimede seas on nii alamaid taimi (näiteks vetikad) kui ka kõrgemaid taimi.

Veetaimede hulgas on mitmeid, mis levivad võõrliikidena. Mitmed neist paljunevad vegetatiivselt varretükikeste kaudu. Eestis on näiteks selline võõrliik kanada vesikatk.

Kui jõe voolukiirus on kiire, siis veetaimede juured hoivad neid kinni.

Veetaimede kohastumusi

Veetaimedel on rida iseloomulikke omadusi:

• õhuke või puuduv kutiikula
• õhulõhed on suurema osa ajast avatud, kuna vett on peaaegu alati küllaldaselt; see tähendab, et sulgrakud on valdavalt inaktiivsed
• õhulõhed võivad olla nii lehe üla- kui alaküljel
• taime varred on suhteliselt nõrgad, märkimisväärse tugikoeta
• taimedel võib esineda veepinnal ujulehti (näiteks kollasel vesikupul)
• suhteliselt väikesed juured, kuna vesi difundeerub ka lehtede kaudu
• spetsiifilised juured hapniku hankimiseks
• heterofüllia – veesisesed lehed erinevad ehituse poolest ujulehtedest ja veest välja ulatuvatest lehtedest (näiteks harilik vesitäht)

Veetaimede üldine jaotus

Veetaimede klassifikatsioone on aja jooksul välja pakutud väga palju.

Eesti oludes on üks kasutatavamaid Aime Mäemetsa (1985) loodud liigitus, kus ta lähtus taimede ökoloogiast ja kasvuvormist:

1. ujutaimed ehk lemniidid

2. veesisesed taimed (sünonüümid: submerssed taimed, sukeltaimed)

2A. põhjataimed

a) isoetiidid (tuttidena või madala vaibana veekogu põhjas juurdunult)

b) samblad

c) mändvetikad

2B. elodeiidid

2C. nõrgalt juurdunud ehk tseratofülliidid

3. ujulehtedega (ujulehised) taimed ehk nümfeiidid

4. kaldaveetaimed ehk helofüüdid

Lisaks eelmainituile on ka amfiibseid taimi (nt ristlemmel (Lemna trisulca), kes võivad sõltuvalt tingimustest kasvuvormi muuta.

Kõrgemate taimede jaotus lehtede asendi ja kinnitustüübi järgi

• Nümfeiidid, neid nimetatakse ka veetaimedeks sensu stricto (näiteks kollane vesikupp)
• Isoetiidid (näiteks vesilobeelia)
• Elodeiidid (näiteks harilik vesihernes)
• Lemniidid (näiteks väike lemmel)

Vaata ka

• helofüüdid
• hügrofüüdid
• kserofüüdid
• makrofüüdid
• mesofüüdid
• mikrofüüdid
• oksülofüüdid