Lühinokk-hani

Lühinokk-hani
Lühinokk-hani
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Hani Anser;
Liik	Lühinokk-hani;
Binaarne nimetus
	Anser brachyrhynchus; Baillon, 1834
	; Lühinokk-hane levila; – pesitsusala; – talvitusala

Anser brachyrhynchus

Lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Lühinokk-hani on 60–75 cm pikk. Tiibade siruulatus on 135–170 cm.^[2] Tiib on 405–460 mm pikk, jookse 65–80 mm, nokk 40–52 mm.^[3] Kaalub 2750–3500 g.^[2]

Pea on tumepruun. Rind on helepruun. Ülapool on peamiselt hall, sulgede servad on valged. Hoosuled on mustad. Sabapealne ja -alune on valge. Saba on tumehall valge servaga. Mustal nokal on roosa triip. Jalad on roosad.^[3]

Noorlinnu sulestik on tuhmim ja pruunikam. Alapool on täpiline. Jalad on hallikasbeežid või kollakashallid.^[3]

Udusulis poegade ülapool on oliivpruun, alapool kollane.^[2]

Lühinokk-hani sarnaneb välimuselt rabahanega, kuid lühinokk-hani on väiksem, tema kael on lühem, pea on ümmargusem, nokk on lühem ja jalad on roosad.^[3]

Levik

Lühinokk-hani pesitseb Teravmägedel, Gröönimaal ja Islandil. Teravmägedel pesitsejad talvitavad Põhjamere igakaldal, Gröönimaa ja Islandi linnud Šotimaal ning Põhja- ja Ida-Inglismaal.^[2]

Eestis on ta haruldane läbirändaja, keda kohatakse peamiselt kevaditi aprillis ja mais.^[4]

Pesitsevad tundras. Talvitvad lehtersuuetes ja põldudel.^[2]

Toitumine

Pesitsusalal toituvad lühinokkhaned lõikheinaliste lehtedest, vartest, seemnetest ja juurtest, samblast ning samblikest. Talvel toituvad nad teraviljast, köögiviljadest ja rohust.^[2]

Pesitsemine

Lühinokk-haned pesitsevad hajusates kolooniates. Pesa asub maapinnal.^[2]

Kurnas on 3–5 muna. Haudevältus on 26–27 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks u 56-päevaselt.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2025). Anser brachyrhynchus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.
1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 581. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 136–137. ISBN 0713636475.
↑ Lühinokk-hani Linnuvaatleja.ee. Vaadatud 15.03.2025.

Välislingid

Lühinokk-hani andmebaasis eElurikkus
Lühinokk-hani YouTube'is

[1] BirdLife International (2025). Anser brachyrhynchus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2025.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 581. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Madge-3] 1 2 3 4 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 136–137. ISBN 0713636475.

[4] Lühinokk-hani Linnuvaatleja.ee. Vaadatud 15.03.2025.

[1]

[2]

[3]

[4]