Uus-Amsterdam

Allikas: Vikipeedia
Uus-Amsterdam 1664. aastal
Manhattani 1660. aasta lõunatippu kujutav kaart

Uus-Amsterdam (hollandi Nieuw-Amsterdam) oli aastatel 16241664 Seitsme Madalmaa Ühendatud Vabariigi koloonia Uus-Hollandi halduskeskus tänapäeva New Yorgi linna kohal.

Peaaegu sajand enne hollandlaste saabumist nimetas 1524. aastal itaalia maadeavastaja Giovanni da Verrazzano tulevase hollandlaste territooriumi prantsuse kuninga auks Nouvelle-Angoulême. Esimene teadaolev hollandlaste avastusretk piirkonda (tänasesse New Yorgi lahte) leidis kapten Henry Hudson'i juhtimisel laeval "Halve Maen" aset 1609. aastal. Hollandi teenistuses olev Hudson nimetas eestleitud ja poolenisti läbitud jõe Mauritiuse jõeks (Hudsoni jõgi), kuid jätkas otsinguid loodeväila leidmiseks. Hoolimata ebaedust meretee avastamisel viis ta karusnahkade kohta käivad uudised tagasi Hollandisse, kust saadeti järgnevatel aastatel välja nii kommerts- kui ka eralähetused.

1625. aastal ostis Hollandi Ida-India Kompanii teenistuses olnud Peter Minuit Manhattani saare (Lenni Lenape indiaanikeeles Mannahatta, mis tähendas paljude küngastega maad) kohalikelt põlisameeriklastelt kauba eest 60 kuldna väärtuses. Indiaanlased ise pidasid tehingut ajutiseks. Vaid aasta hiljem toodi esimesed 11 orjastatud sunnitöölist Angolast, kes pandi kindlustust ehitama ning maad puhastama. Asustusest kujunes räpane paljude kõrtsidega ja vähese moraaliga faktooria, mis vahendas neli korda aastas peamiselt teisejärgulise kaubaväärtusega ondatra-, kopra-, saarma- ja naaritsanahku 3200 meremiili taha Hollandisse.

1647. aastal toodi peadirektoriks puujalaga Peter Stuyvesant, muuhulgas keelas ta ebaseaduslikud avalikud vägivallatsemised, seksuaalsuhted pärismaalastega, joomingud pühapäeviti ja kirikuteenistustelt puudumised. Ta lasi ehitada kanali, sadamasillad, koolid ja kaitsemüüri (vt Wall Street) ning põhjakaarde ulatuva Broadway nimelise maantee. 1653. aastaks oli Uus-Amsterdamist saanud hoogustunud orjakaubandusega, ligikaudu 300 ridaelamuga ning 3000 elanikuga väikelinn, mille tänavatel räägiti 18 erinevat keelt. Kuna valitses üldine tööjõupuudus, siis võeti usutunnistusest sõltumata sisse peaaegu igaüks, kes oli nõus töötama. Hollandlastest oli saamas vähemus. Aastal 1654 saabus Portugali taasinkvisitsiooni eest põgenevat 23 sefaradi juuti Brasiiliast, kes ebasoosingu tõttu kaua paikseks ei jäänud. Samal aastal jõudis Uus-Amsterdami sadulavalmistaja Martin Hoffman rootsiaegsest Tallinnast, kes oli teadaolevalt teine Ameerika pinnale jõudnud eestimaalane.

1664. aastal sõitsid 4 täisrelvastuses sõjalaeva Uus-Amsterdami sadamasse. Briti väed vallutasid märkimisväärse vastupanuta asula, võtsid administreerimise üle, ja määrasid sellele suurema tähelepanuta uue nime — New York. Hollandlastele, kes keeldusid Suurbritannia krooni tunnistamast, pakuti tasuta tagasisõidu võimalust emamaale Hollandisse. Seda pakkumist mittekeegi vastu ei võtnud. Hollandlased vallutasid siiski asula tagasi 1673. aastal, kuid loobusid sellest alatiseks 1674. aastal Westminsteri rahuga.

Britid näitasid erinevalt hollandlastest suhetes indiaanlastega üles kohutavat agressiivsust, neid ässitati üksteise vastu ning nende populatsioonid ümbruskonnas hävitati.

New Yorgist kujunes hiljem modernse kapitalismi sõlmjaam.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]