Mine sisu juurde

Uitnärv

Allikas: Vikipeedia

Uitnärv ehk X peaajunärv ehk kümnes peaajunärv (ladina keeles nervus vagus [X],nervus vagus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.[1]

Uitnärvi areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.

Koduloomadel kulgeb uitnärv piklikaju vastavatest tuumadest koljuõõne kägimulgu kaudu rinnaõõnde ja moodustab rohkelt harusid[2]:

Inimestel lähtub uitnärv piklikajus paiknevatest tuumadest. Uitnärvi siseelundites hargnevad sensoorsed kiud lõpevad interoretseptoritega. Peamiselt parasümpaatilisi kiude sisaldav uitnärv väljub koljuõõnest kägimulgu kaudu ja innerveerib koos harudega aju kõvakesta, väliskuulmekäigu nahka, kõrvalesta, neelu, kõri, aorti, südamelihast, bronhe, kopse, söögitoru, magu, maksa, neerusid, peensoolt, jämesoolt, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju.[3] Parasümpaatiliste kiudude sekretoorsed kiud innerveerviad kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. Motoorsed kiud innerveerivad neelu ja kõri lihaseid.

  1. "Meditsiinisõnastik" 808:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 371, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 223, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]