Uła

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asulast; jõe kohta vaata artiklit Uła jõgi

Uła

valgevene У́ла
Uła
vene Улла
Ulla

Coat of Arms of Uła, Belarus.png
Uła vapp
Elanikke: 1069 (2010)

Koordinaadid: 55° 13′ N, 29° 14′ E

Uła, ka Vuła [Ula], valgevene keeles У́ла või Ву́ла, poola keeles Ułła, on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Biešankovičy rajoonis, Uła külanõukogu halduskeskus. Asub oblasti keskosas, Daugava ja Uła jõgede ühinemiskohas. 1069 elanikku (2010).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda on Ułat mainitud Liivi sõja ajal, mil Daugava ääres asusid Uła kindlustatud koht ja sellest 35 kilomeetrit idas Uła asula. Aastal 1563 hakkas kuningas Zygmunt II August Daugava ja Uła jõgede ühinemiskohta kindlust rajama, kuid aastast juba aastast 1569 jäi kants tühjalt seisma. Kindluse juurde tekkinud asula hakkas aga kandma Uła linna nime. Aastal 1577 tehti kindluse juures olnud asula ka ametlikult aleviks, mis sai ka vapi. Kuningas Stefan Batory võttis kindluse taas kasutusele, rajades selle ümber kuue meetri kõrgused muldvallid, mis on praeguse ajani säilinud. Pärast sõda kaotas kindlus tähtsuse ja sattus eravaldusse.

Aastal 1648 sai Ułast linn ka ametlikult. Aastal 1669 ehitati Ułasse katoliku kirik. Venemaa koosseisu läks linn teisel Poola jagamisel aastal 1793. Linnast sai taas alev. Paljud elanikest töötasid lootsidena, kes juhtisid pargaseid ja lotjasid mööda jõge Riia linnani. Praegust katoliku kirikut ehitati aastail 18531864, õigeusu kirik valmis aastal 1896. Kuni 1917. aastani oli Uła Venemaa Keisririigi koosseisus, aastast 1924 Valgevene NSV osa. Aastal 2004 kaotas asula alevi õigused, aga 2009. aastal sai Ułast agrolinnake.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]