Tuli öös
| Žanr | lastefilm |
|---|---|
| Režissöör | Valdur Himbek |
| Stsenarist | Eno Raud |
| Operaator | Jüri Sillart |
| Helilooja | Mati Kuulberg |
| Peaosades |
Alar Oja Sven Mäses Heino Mandri |
| Toimetaja | Enn Rekkor |
| Filmistuudio | Tallinnfilm |
| Aasta | 1973 |
| Esilinastus | 17. september 1973 |
| Kestus | 68 minutit |
| Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
| Keel | eesti |
| IMDb profiil | |
"Tuli öös" on 1973. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Eno Raua jutustusel "Tuli pimendatud linnas".
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Filmi tegevus toimub ühes Eesti väikelinnas 1942. aasta sügisest kuni 1943. aasta kevadeni. Linna saabub keegi Velirand. Ülo märkab ta käes portfelli, mis kuulus nende õpetajale. Poisid teevad kindlaks, et Velirand elab õpetaja korteris ja käib sakslastega tihedalt läbi. Ülo ja Olev otsustavad inimesi nuhi ja provokaatori eest hoiatada.
Osatäitjad
[muuda | muuda lähteteksti]- Alar Oja – Ülo
- Sven Mäses – Olev
- Katrin Tamre – Linda
- Jüri Karemäe – Heldur
- Rein Koort – Guido
- Ester Sokk – Elo
- Boris Vald – Jüri
- Jüri Makarov – Ats
- Heino Mandri – Velirand
- Tiiu Lukk – Ülo ema
- Ita Ever – selgeltnägija
- Mati Klooren – saksa ohvitser
- Ada Lundver – proua Kärvet
- Gunnar Kilgas – klassijuhataja
- Ellen Alaküla – ajalooõpetaja
- Milvi Jürgenson – preili Frei
- Tõnu Aav – kirjanduse õpetaja
- Endel Simmermann – koeraomanik
Filmi retseptsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Arvustaja Maret Loo oli filmi suhtes üsnagi kriitiline. Muu hulgas kirjutas ta järgmist: "Taas üks Eesti film, mis ei köitnud ega erutanud, vaid tundus hõre, kiretu, igavgi." (Maret Loo. Hajukil küsimärk filmile "Tuli öös". Õhtuleht, 3. okt. 1973). Mati Unt oli filmi suhtes leebem. Ta leidis, et tunnustust väärib filmi operaatoritöö. Väikelinna oli kujutatud poeetiliselt, meeleolukalt oli filmitud videvikku ja ööd. Samuti hindas Unt positiivselt seda, et teismelisi peategelasi oli kujutatud intelligentsetena. Kokkuvõtteks tõdes Mati Unt, et mitmeid puudusi vabandab filmi pretensioonitus. (Mati Unt. Sõda alevis. Sirp ja Vasar, 21. sept. 1973).[1]