Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaitseministeeriumi hoone Sakala tänaval, vaade Solarise poolt, 27. august 2011.

Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011 leidis aset, kui püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud jurist Karen Drambjan tungis Kaitseministeeriumi hoonesse Tallinnas Sakala tänaval, kus oli mitme tunni vältel vastasseisus politseiga. Juhtum leidis laiaulatuslikku kajastamist nii Eestis kui ka välisajakirjanduses, seda võimendas veidi varasem terroriakt Norras. Tulevahetuse kõik asjaolud ja lõplikud tagajärjed pole veel selgunud.

11. augustil 2011 kella 15 paiku[1] tungis isikliku registreeritud püstoliga[2] relvastatud Karen Drambjan Eesti kaitseministeeriumi hoonesse aadressil Sakala tänav 1.[1] Pealtnägijate sõnul oli ta närviline.[1] Sisenedes olla Drambjan hüüdnud, et relvastamata inimesi ta ei tulista.[3]

Kapo teatel kasutas ründaja ka lõhkepakette ja suitsu tekitavat pommi, kuid plahvatustes keegi vigastada ei saanud.[1] Pealtnägijad kinnitasid, et hoone fuajee oli suitsu täis.[4] Peaminister Andrus Ansipi teatel lõhkas Drambjan 10–15 lõhkepaketti ning tal oli kaasas enam kui 100 lasu jagu laskemoona,[5] samuti gaasimask.[6] Ehtsate lõhkepakettide kõrval olid Drambjanil ka lõhkepakettide isevalmistatud imitatsioonid.[7]

Turvaväravate sulgumise tõttu ei pääsenud Drambjan kaugemale fuajeest, valveruumist ja esimese korruse koridori ühest tiivast.[5] Samas ruumis oli kaitseministeeriumi kaitseliitlastest turvameeskond[8], kellest kaks olid vähem kui pool tundi tema kontrolli all[2]. Järgmised kaks tundi veetis ta üksi personaliosakonna ruumis, kus toimus ka tulevahetus politseiga.[2]

Tulevahetuse käigus politsei eriüksusega sai Drambjan surma[8][9], tal oli mitu kuulihaava. Meedikute elustuskatsed ei andnud tulemusi.[2]

Keegi teine peale Drambjani sündmuste käigus tõsiselt vigastada ei saanud. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna teatel said politseinikud vaid kergeid kriimustusi.[8] Üks politseinik sai kergemalt vigastada ja teine tabamuse kuulivesti, mis ametnikku ei vigastanud.[2]

Prokuratuuri teatel tegutses Karen Drambjan üksi ja pole alust arvata, et tal oli kaasosalisi. Sündmuskohalt leiti kolm isevalmistatud lõhkeseadeldist, mis tehti kohapeal kahjutuks. Kokku oli hoones plahvatanud üle 10 lõhkeseadeldise, purustusi said kaks pommirobotit.[2]

Sündmuste kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sündmuste ajal ja järel edastasid uudistekanalid vastuolulist teavet, viidates allikana sageli politseile või kaitsepolitseile. Seetõttu on kronoloogiat raske rekonstrueerida.

Postimehe ühe artikli andmeil tuli politseisse kell 15.08 hädaabikõne.[4] Sama kirjutas ERR: "Põhja prefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva ütles ERR-i uudisteportaalile, et esimene teade hoonesse tunginud mehest ja esimestest laskudest Sakala 1 asuvas kaitseministeeriumis laekus politseile kell 15.08."[10] Teises Postimehe artiklis kinnitati, et 15.08 jõudis teade juhtumist ka kaitsepolitseisse.[1] Samas väitis Postimehe esimene artikkel: "Väljakutse kaitseministeeriumist tuli politseile kella 15.30 ajal." Samuti: "Häirekeskus sai väljakutse kell 15.18 ja kell 15.19 läks teade kiirabile, mis saatis sündmuskohale esimese brigaadi."[4]

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti sõnul jõudis esimene politseipatrull sündmuskohale vähem kui kahe minutiga ning kolm minutit pärast teadet saabus tugevdatud politseipatrull.[11]

15.27 piiras politsei sündmuskoha ümber ja püüdis selgitada asjaolusid.[12]

15.40 saabus kiirabi.[12]

15.45 paiku sisenesid majja turvakilpidega politseinikud.[4][12] 15.49[12] või 15.50 kuuldi majast veel üht teadmata põhjusega pauku.[4] 16.00 laiendati turvaala 10–15 meetrit, väidetavalt oli tulistaja sellal esimesel korrusel.[4][12]

15.46 sai väljakutse politsei pommirühm.[12]

Pärast kella 16 tuli teateid, et sissetungija võib suunduda maja katusele. Sündmuskohal viibinud Delfi reporteri sõnul oli akendest näha, et tulistaja liigub hoones kõrgemale.[13]

16.12 saabus ministeeriumi juurde kaitseminister Mart Laar[4][10], kes tuli julgeolekuekspert Eerik-Niiles Krossi laulatuselt.[14]

16.20 olid sündmuskohal eriüksus ja kapo ametnikud, kapo võttis juhtumi politseilt üle.[4][12] Veidi enne 16.30 saabus ERR-i teatel hoone juurde uus bussitäis kuulivestides politseinikke. Nad hargnesid ümber maja, suleti ka teised ümberkaudsed tänavad.[10]

16.32 tuli teade, et võetud on kaks pantvangi, väidetavalt on üks inimene viga saanud.[4][12] 16.38 saabusid kaks pommirühma ja snaiprid, suleti ligipääs ümberkaudsetele katustele. Majja läks pommirobot.[12] 16.40 (või 16.44[12]) sisenes hoonesse kaheksa eriüksuslast.[12][4] Postimehe teatel kostis mõni minut hiljem neli lasku, seejärel plahvatus ja veel kolm lasku.[4]

16.52 sisenes teine meeskond: neli eriüksuslast ja kolm kiirabiarsti. 16.58 kostis 4–6 pauku ja majja sisenes veel kaks eriüksuslast.[4][12] Kell 17 hoidis kiirabitöötaja kaitseministeeriumi ust lahti, teda turvas mitu korrakaitsjat. Ametnikud eesotsas minister Laariga evakueeriti Estonia teatrisse.[10]

17.06 kostis hoonest ERR-i teatel taas tulistamist.[10] Õhtulehe kirjeldust mööda kostis plahvatus, mida oli näha ka pommiroboti ekraanilt, järgnes rida väiksemaid pauke.[12] Kell 17.11 kostis majast pauke, nagu oleks kasutatud lõhkepakette.[4][12]

17.19 toimus ministeeriumi lähedal väike pressikonverents. "Politsei pressiesindaja sõnul pole veel teada, et kellega on tegemist ja sellest on veel vara rääkida," kirjeldas seda Postimees.[4] 17.20 teatas politsei esindaja ERR-i andmeil, et korrakaitsjad lahendasid olukorra ja pantvangi võetud inimesed olid juba varem vabadusse pääsenud.[10] Õhtulehe väitel kinnitas pressiesindaja kell 17.25, et tulistaja saadi kätte, pantvangid vabastati ja keegi pole vigastatud.[12]

17.20 oli politsei andmetel ka Karen Drambjani surmahetk.[4]

17.23 kostis hoonest endiselt pauke. 17.26 sisenesid ministeeriumi uued eriüksuslased ja koerajuht koos koeraga.[4][12] 17.47 oli eriüksus veel sündmuskohal, kuid kiivreid ja kilpe enam ei kandnud.[4]

17.30 teatas politsei, et tulistaja lasi end maha.[12]

17.55 sisenesid majja ülikondades mehed, kes ajakirjanduse arvates võisid olla kapo ametnikud.[4][12]

19.00 saabus peaminister Andrus Ansip, kes kohtus kaitseminister Mart Laariga ja sisenes kaitseministeeriumi hoonesse.[12]

Postimehe andmeil said kell 15.49 väljakutse demineerijad, 16.01 asus teele Põhja-Eesti päästekeskuse vanemoperatiivkorrapidaja, 16.02 esimene kesklinna põhipäästeauto ja redelauto, 16.09 regiooni vastutav korrapidaja, 16.19 sõitsid välja kiirabi välijuht ja teine kiirabibrigaad ning kell 16.21 teine põhipäästeauto, mis julgestas esimest tulekahju puhuks.[4]

Pantvangid[muuda | muuda lähteteksti]

ERR Uudised edastasid ühe ametniku väite, et väidetavalt endine kaitseväelane oli lõhanud esmalt lõhkekeha, siis tulistanud, seejärel võtnud ühe turvatöötaja pantvangi ning lõpuks selle vabastanud.[4]

Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus kinnitas kaitsepolitsei ülemkomissar Martin Arpo, et sissetungija võttis esialgse info kohaselt kaks pantvangi, kel õnnestus hiljem vabaneda.[1] Prokuratuuri hilisema täpsustuse kohaselt "sündmuste käigus otseselt pantvange ei võetud, kuid kaks kaitseministeeriumi hoones viibinud inimest olid lühiajaliselt sissetungija kontrolli all".[4]

Drambjani surm[muuda | muuda lähteteksti]

Drambjan sai surma kell 17.20. Politsei pressiesindaja Mihkel Loide kinnitas Postimees.ee-le, et Drambjan lasi ennast maha.[4] Õhtulehe väitel ütles ta seda kell 17.30. ERR-i andmeil täpsustas politsei esindaja seda sündmuskohal kell 17.45.[10]

"Hoonesse sisenesid politsei ja kapo ametnikud, kes viisid läbi ühisoperatsiooni, toimus tulevahetus, sissetungija hukkus tulevahetuses," kirjeldas Arpo juhtunut ERR-ile.[1] Sama kinnitas Eerik Heldna: "Olukorra lahendamise käigus ministeeriumisse tunginud inimene hukkus – ta sai tabamuse ja selle tagajärjel ta suri. Tegemist ei olnud enesetapuga."[8]

Seosed Norra terrorirünnakutega[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtunu järel toimunud pressikonverentsil kell 17.20 kinnitas politsei esindaja, et tulistaja mingisuguseid nõudmisi ei esitanud. Sama väitis kell 19 ERR-ile kaitsepolitsei ülemkomissar Martin Arpo.[10]

Kurjategija[muuda | muuda lähteteksti]

Ümberlükatud teated[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki algselt levis info, justkui oleks kaitseministeeriumi rünnanud endine kaitseväelane, lükkas Arpo kuulduse ümber: "Sellele viitavaid tõendeid küll ei ole, see isik ei kandnud kaitseväevormi."[1] Arvati ka, et tulistaja võis olla kaitseliitlane.[15]

11. augusti õhtul toimunud pressikonverentsil lausus Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna, et vastupidiselt varasematele teadetele ei pääsenud Drambjan ministeeriumi tööruumidesse ja ei võtnud pantvange.[16] Heldna sõnul võttis ründaja kahelt inimeselt lühikeseks ajaks vabaduse: "Ministeeriumisse tungija ei esitanud mingeid tingimusi ja nõudmisi, nii et klassikalisest pantvangidraamast rääkida ei saa." Pantvangikuulduse lükkas ümber ka kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhataja Alo Aulik.[8]

Algselt väideti, et Drambjanil õnnestus tungida esimese korruse turvatsooni, kus asusid personali- ja halduse osakond ning sekretariaat.[1] Ka kaitseminister Mart Laar rääkis, et kaitseministeeriumi valvavatel kaitseliitlastel õnnestus sulgeda sissetungija esimese korruse paremas tiivas asuvasse kabinetti.[6] Hiljem eitas kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna siiski, et Drambjan oleks ministeeriumi tööruumidesse pääsenud.[16] "Turvaväravad sulgusid ja hoone ühest koridori tiivast tulistaja /---/ edasi ei pääsenud," ütles peaminister Andrus Ansip.[5] Põhja piirkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ulviste ja kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Haldna kinnitasid, et valvelauast kaugemale Drambjan ei pääsenud ning plahvatused ja tulevahetus piirdusid fuajee ja valveruumiga, jõudmata ministeeriumi tööruumidesse.[17] Delfis 12. augustil avaldatud kaardi kohaselt võttis Drambjan ent kell 15.08 kaks relvastatud korrapidajat fuajees vangi ning liikus seejärel personaliosakonna ametiruumi, kus ta kell 17.25 maha lasti.[18]

Motiivid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjaniku Dmitri Klenski sõnul oli Drambjan äkiline mees. Tema oletust mööda ajendasid Drambjani kaitseministeeriumi tungima isiklikud probleemid, mitte poliitilised vaated. Klenski sõnul polnud Drambjani juristikarjäär kuigi edukas. Poliitikas pooldas Drambjan Maardu linnapead Georgi Bõstrovit. Ta oli ka aktiivne netikommentaator.[19]

Sama kinnitas ERR-ile Karen Drambjani sõber, kes oli teda tundnud üle 20 aasta: "Mulle tundub, et viimaseks piisaks karikas sai talle see, et ta jäi tegevuseta, teda ei vajatud, et talt võeti ära isegi Maardu korter, mille ta oli ostnud võlgu." Sõbra hinnangul on Eestis praktiliselt võimatu eesti keelt oskamata juristina töötada. "Ta püüdis, tahtis iga hinna eest töötada, palkas tõlke, paar asja tal võib-olla oligi. Aga kõik läks allamäge." Ka sõber iseloomustas Drambjani emotsionaalse mehena.[20]

Ühendatud Vasakpartei nõukogu liikme ja Drambjani isikliku tuttava Anatoli Jegorovi kirjeldust mööda põimusid Drambjani tegevuses isiklikud, rahalised ja sotsiaalsed motiivid, sealhulgas peretragöödia ja raske haigus. Esiteks jäi ta tööta ning pidas selles süüdlaseks valitsusparteide poliitikat, kuna eesti keele oskuseta katkes ta juurapraksis. Teiseks palus väimees Drambjanil laenata pangast 1,5 miljonit krooni, et koos Drambjani tütrega suvila osta, jäi aga laenu igakuiste tagasimaksetega hätta ning sõitis autoga pankrannikult alla. Et ülejõukäiv laen jäi Drambjani kanda, läksid müüki ka liisitud korter ja auto. Viimased poolteist aastat elas ta Jegorovi sõnul sõprade juures või üüris toanurki Lasnamäel. Lisaks vaevas Drambjani suhkurtõbi. "Tõik, et ta relvituid ei tulistanud ega võtnud pantvange, kõneleb ikkagi sellest, et see oli mingi poliitiline demonstratsioon, milles ei olnud seda julmust, mis tavaliselt ilmneb juhtudel, kui kõiksugu terroristid pantvange võtavad," iseloomustas Jegorov Drambjani teguviisi.[21]

Drambjaniga kunagi aktiivselt suhelnud Maardu munitsipaalpoliitik Vladimir Arhipov ütleb, et nende sidemed katkesid viis aastat tagasi: "Ausalt öeldes, viimasel ajal ei suhelnud Drambjaniga enam keegi."[22]

Ühendatud Vasakpartei juhi Sergei Jürgensi arvates olid rünnaku taga mitte poliitilised motiivid, vaid "isiklikud mured, uhkus ja lõunamaine iseloom". Drambjan oli küll poliitiliselt aktiivne, ent pärast kaotust Maardu kohalikel valimiste 2009. aastal tõmbus poliitikast tagasi.[23] Seetõttu pidas Jürgens ebakorrektseks Mart Laari katseid seostada tulistamine Drambjani parteilise kuuluvusega.[24]

Teisalt väitis peaminister Andrus Ansip Delfile, et Drambjan oli olnud politsei "huviorbiidis".[15] Samas tunnistas ta pressikonverentsil 11. augusti õhtul ERR-ile, et Drambjan tegutses üksi ning ei esitanud mingeid nõudmisi ei enne majja tungimist ega majja tungimise ajal: "Motiivid on praeguseks teadmata."[5] Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul oli Drambjanil politseiga ka varasemaid kokkupuuteid,[8] ent ta oli varem pannud toime õigusrikkumisi, mitte kuritegusid.[9]

Tundmatuks jääda soovinud psühholoog nägi Eesti Päevalehe tellimusel Drambjani profiili hinnates selget sarnasust Norra terroristi Anders Behring Breivikiga, sidudes rünnaku kaitseministeeriumile Drambjani kahe aasta taguse artikliga: "Selge, et sel mehel olid need veendumused juba pikka aega varem olemas."[25]

Sama kordas peaminister Andrus Ansip uudisteportaalile Delfi: "Juhtum on masendav, on näha, et keegi on saanud innustust Norras toimunust."[6] Temast innustus õhtune Delfi juhtkiri: "Tänane päev osutas, et terrorismi jõudmiseks meie oma pealinna südamesse ei ole palju vaja. Piisab ühest ilmselt Norra massimõrvarist innustust saanud mehest ning tema surmapõlgavast tegutsemisest. /---/ Ilmselt tuleb tänada kaitseministeeriumi turvameeskonda, kes suutis ründaja kiiresti nurka suruda. Kui mees oleks kogu oma arsenali käiku suutnud lasta, oleks potentsiaali olnud Norra taoliseks veretööks."[26]

Kaitseminister Mart Laar rääkis samal õhtul uudistesaates "Aktuaalne kaamera" seevastu, et tema arvates ei andnud Norra hiljutised terrorirünnakud Drambjanile rünnakuks otsest inspiratsiooni.[27]

Psühholoog Voldemar Kolga hinnangul oli Drambjan psühhopaatiast kaugel ning nii lasud kui ka lõhkepakettide kasutamine võis olla pigem demonstratiivne. "Võib-olla see situatsioon oleks võinud rahulikuma lahenduse saada. Ta tahtis lihtsalt tähelepanu saada," oletas Kolga. "Ma ei usu, et inimene tahab surra, aga seal kohapeal võis tekkida niisugune tunne, et õigem on surra, kui ellu jääda. Selle kahe tunni jooksul võisid tal käitumise põhjused muutuda."[28]

"Erinevalt Norras toimunust ei peaks me hakkama tegelema selle ühe kurjategija sisemise hingeelu ja väärastunud motivatsiooni lahkamisega, kuna selline tähelepanu tõukab nende uusi järgijaid üha uutele hulludele tegudele," soovitas julgeolekuekspert Andres Anvelt.[29]

2009. aasta artikkel slavia.ee-s[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal avaldas Karen Drambjan Euroopa Parlamendi valimiste eel portaalis slavia.ee artikli "Kui sulle on kallis sinu kodu". Selles kutsus ta Eesti venekeelset kogukonda rõhumisele vastu hakkama: "Igaühest meist sõltub täna, kas me jääme õnnistatud Eesti demokraatias ellu või aetakse meid neofašistlikust riigist palja tagumikuga minema."[30]

„Meie kõige hirmsam vaenlane on meie Ego, meie orjalik mõtteviis, meie kollektiivne ja teadlik ärapöördumine meie probleemide mõistuspärastest lahendustest. Me oleme sulgunud oma ümbrusse ja, marineerides omaenese mahlas, kohandusime eluks Eesti riigiga paralleelses maailmas. Orjade moodi vihkasime salaja neid, kes meid piitsutasid, ja hoidsime kaastundlike poole, millised loomad nad ka tegelikult poleks. Me vaikisime alandlikult, kui meid nimetati juurtetuiks okupantideks, ning allusime vastuvaidlematult, kui meilt nüliti kolm nahka, andmata vastu midagi peale ajutise eluõiguse. Meid sunniti kahetsema võõraid patte, elama alatise süütundega eesõigustatud rahva ees – ja me kuuletusime. Me leidsime endale tuhat põhjust, et mitte minna valima, aga valimaläinud andsid oma hääle ära, präänikuks sulitsevatele teesklejatele.[31]

„On ilmselge, et Eesti valitsus on juba valinud kodusõja tee. Ei ole oluline, mis vormis see hakkab kulgema, aga sellega kaasnevad verejõed, kriminaalne destabiliseerumine ja täielik vaesus. Tänane päev on illusioonide lõhkumise aeg. Ärkvele tõusnud ja ahelaist vabastatud mõistus alustab oma võidukäiku, võitlust põhiseaduslike õiguste, isikuvabaduse, demokraatliku ja paljurahvuselise ühiskonna loomise eest. Igaühest meist sõltub täna mitte üksnes meie laste ja lastelaste, vaid ka paljude teiste koduste ja lähedaste saatus, kes on jäetud valimistel hääleõiguseta, õiguseta valida oma saadikud.[31]

„Kihutage ori endast välja! Tundke ennast inimesena! Pidage meeles, et inimene – see kõlab uhkelt! Mõelge ja tundke kas või kordki, et teist sõltub paljugi. Tõestage kõigile vaenlastele, kes teevad panuse teie passiivsusele, et see kord tegid nad valearvestuse.[31]

Järelkaja[muuda | muuda lähteteksti]

Peaminister Ansipi hinnangul polnud kaitseministeeriumi ruumide purustused märkimisväärsed, ent turvalisuse huvides peaks ministeerium kolima uude hoonesse kaitseväe peastaabi territooriumile.[5]

Suhtekorralduse ja meedia asjatundjad kritiseerisid riigiasutuste kriisikommunikatsiooni sündmuste käigus. "Eilne oli tõestus sellele, et Eesti on turvaline riik, kus kommunikatsioonispetsialistid ei oska kriisisituatsioonis käituda," kirjutas suhtekorraldaja Aune Past. "Asjaolu, et sissetungist ja tulistamisest kaitseministeeriumis saavad jõustruktuurid teate kell 15.08 ja esimene ametlik teade toimuvast edastatakse kell 17.28, ei näita reageerivate ametkondade valmisolekut kriitilistes juhtumite puhul tegutseda," kommenteeris Tartu Ülikooli kriisikommunikatsiooni lektor Ilona Leib. "/---/ kogu selle tegevuse kommunikatsioon oli absoluutselt allpool igasugust arvestust, ja mis kõige hullem – anti üksteisele vastukäivaid teateid. Nii võis tekkida lõppkokkuvõttes kõhklus ka uute teadete suhtes, mis tulid," nentis Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar. "/---/ esialgu tundus ju kõik olevat tavapärane – olid pressiesindajad, kes jagasid infot. Kuid seda infot korrigeeriti mitu korda, nii et uus info osutus varasema teabega täiesti risti vastukäivaks. Näiteks, kas ründaja tegi enesetapu või ta tapeti tulevahetuse käigus, kas oli pantvange või ei olnud pantvange. Kusjuures, esimeses küsimuses on selgus praegu olemas ja selgus saabus juba "Aktuaalse kaamera" põhisaate ajal eile õhtul, aga pantvangide osas ei ole täieliku selgust siiamaani."[32]

Julgeolekuekspert ja riigikogu liige Andres Anvelt leidis, et politsei tegutses otsusekindlalt ja käsuliin oli paigas. Ka oli ta kindel, et läbirääkimisi vähemalt prooviti alustada. Samas on tema arvates turvameetmetes arenguruumi: näiteks tuleks panna turvatöötajad sissepääsu juures klaasi taha, et kurjategijal ei avaneks võimalust turvatöötajat kontrolli alla võtta.[33]

Uudisteportaal Delfi kutsus 11. augusti õhtul avaldatud juhtkirjas valitsust "aru saama, et piirivalvet, politseid ning päästeametit ei saa tänapäeva maailmas jätkuvate kärbetega nõrgestada."[26] Sama kinnitas Anvelt: "/---/ sisejulgeoleku nõrgestamine võib lähitulevikus valusasti kätte maksta. Riigi sisejulgeoleku rahastamine ei ole pelgalt finantsmajanduslik, vaid üha enam poliitiline otsus."[29]

Mart Laari erakiri[muuda | muuda lähteteksti]

23. augustil jõudis ajakirjandusse kaitseminister Mart Laari Eesti Üliõpilaste Seltsi sisene kiri, milles Laar lubas, et "Eesti riigi ründajad lastakse maha ja seda garanteerin ma ka edaspidiseks". Meedias pälvis see fraas kriitikat, ent Laar ise vastas ajakirjanike küsimustele peamiselt süüdistustega erakirjavahetuses nuhkimises. Teiste poliitikute hinnangul pole tõenäoline, et minister seepärast tagasi astuma peaks.[34][35][36][37][38][39][40][41]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Teelemari Loonet "Kaitseministeeriumi ründaja oli Karen Drambjan" Postimees, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Martin Smutov "Prokuratuur: Karen Drambjanil polnud kaasosalisi" kanal2.ee/Postimees, 12. august 2011 (vaadatud 12.08.2011)
  3. Vahur Koorits "Tulistaja lubas relvastamata inimesi mitte lasta" Delfi, 11. august 2011 (vaadatud 12.08.2011)
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 4,16 4,17 4,18 4,19 4,20 4,21 "Kaitseministeeriumis tulistanud Karen Drambjan sai surma" Postimees/BNS, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Ansip: Drambjan pani lõhkama kuni 15 paketti" ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  6. 6,0 6,1 6,2 Andres Putting "Ansip ja Laar: tulistajal olid suured kavatsused" Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  7. Teelemari Loonet "Kaitseministeeriumis tulistanud mees oli politseile tuttav" Postimees, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Aivar Pau, Merili Nael "Kaitseministeeriumisse tungija oli Vasakpartei liige" ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  9. 9,0 9,1 "Kapo algatas kaitseministeeriumi tulistamises eeluurimise kolme episoodi alusel" Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 10,7 Marek Kuul, Aivar Pau, Priit Luts "Kaitseministeeriumis tulistanu hukkus" ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  11. Inga-Gretel Linkgreim "Koort: kriisiüksused tegutsesid võimetekohaselt" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  12. 12,00 12,01 12,02 12,03 12,04 12,05 12,06 12,07 12,08 12,09 12,10 12,11 12,12 12,13 12,14 12,15 12,16 12,17 12,18 "Klenski: Drambjan oli äkiline mees ja aktiivne netikommentaator" Õhtuleht/Delfi/Postimees, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  13. "Tulistamine kaitseministeeriumis: tulistaja võib minna katusele" Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  14. Karoliina Vasli "Mart Laar oli tulistamise alguses hoopis Eerik-Niiles Krossi laulatusel" Õhtuleht, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  15. 15,0 15,1 "Kaitseministeeriumi tulistaja oli Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige Karen Drambjan" Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  16. 16,0 16,1 Nataly Koppel "Kaitseministeeriumisse tungija oli Vasakpartei liige Karen Drambjan" Õhtuleht, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  17. Heikki Aasaru "Kaitseministeeriumis jätkub täna tavapärane töö" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  18. Merilin Kukk "GRAAFIK: Vaata, kus Drambjan kaitseministeeriumis tapeti" Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  19. Nataly Koppel "Klenski: Drambjan oli äkiline mees ja aktiivne netikommentaator" Õhtuleht, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  20. Heikki Aasaru "Drambjani sõbrad on šokis" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  21. Юлия Томберг "Однопартиец рассказал о личных трагедиях Драмбяна" rus.DELFI.ee, 12. august 2011 (vaadatud 12.08.2011)
  22. Mikk Salu "Tuttavad: äkilise loomuga Drambjan kaitses oma seisukohti vihaga" Postimees, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  23. Artur Tooman/rus.err.ee "Vasakpartei juht: poliitikat ei maksa Drambjani teos otsida" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  24. Юлия Томберг "Председатель ОЛПЭ: доведенный до отчаяния не помнит свою партийную принадлежность" rus.DELFI.ee, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  25. Heikki Aasaru "Psühholoog näeb Drambjanis psühhopaatilisi kalduvusi" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  26. 26,0 26,1 "JUHTKIRI: Terror meie õuel" Delfi, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  27. Inga-Gretel Linkgreim "Laar: riik sai selles kriisis hästi hakkama" ERR, 11.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  28. "Psühholoog Voldemar Kolga: kui õigustatud oli selle mehe mahalaskmine?" Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  29. 29,0 29,1 "Andres Anvelt: Kaitseministeeriumis on varemgi toimunud sarnaseid intsidente" Delfi, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  30. Heikki Aasaru "Drambjan: Eesti valitsus on juba valinud kodusõja tee" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  31. 31,0 31,1 31,2 "Драмбян: эстонское правительство уже выбрало гражданскую войну" rus.DELFI.ee, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  32. Mari Mets, Aivar Pau, Inga-Gretel Linkgreim "Suhtekorralduse asjatundjad: riik põrus kriisikommunikatsiooniga" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  33. Mari Mets, Aivar Pau, Inga-Gretel Linkgreim "Andres Anvelt ei pea õigeks sisejulgeoleku tagamist Ameerika meetodil" ERR, 12.08.2011 (vaadatud 12.08.2011)
  34. http://www.postimees.ee/538622/mailis-reps-laarist-vagivallale-ohutamine-on-lubamatu/
  35. http://www.postimees.ee/538660/rahumagi-laari-purset-ei-saa-uletahtsustada/
  36. http://www.postimees.ee/538686/past-avalikuks-muutuv-privaatne-tekst-saab-teise-tahenduse/
  37. http://www.postimees.ee/538804/mikser-laaril-on-sarnast-varemgi-juhtunud/
  38. http://www.postimees.ee/538472/laar-eesti-riigi-rundajad-lastakse-maha
  39. http://www.postimees.ee/539346/vaher-skandaal-pole-laari-tagasiastumiseks-piisav/
  40. http://www.epl.ee/news/eesti/laari-arplemine-toi-tuli-valitsusse.d?id=56323086
  41. http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-laari-sonad-eesti-riigi-rundajad-lastakse-maha-seda-garanteerin.d?id=56247236