Tsüklotüümia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tsüklotüümia
Bipolar mood shifts.png
Tsüklotüümia käik võrreldes teiste häiretega, kujutatud graafiliselt
Valdkond psühhiaatria, kliiniline psühholoogia
Sümptomid suur hulk kergeid depressiooni- või kergeid meeleolu tõusu perioode[1]
Tüsistused enesetapp, enesevigastamine[1]
Põhjused teadmata[2]
Riskitegurid häire esinemine sugupuus[3]
Eristusdiagnoos bipolaarne häire, piirialane isiksushäire, narkomaania[3]
Ravi psühhoteraapia, ravimid[4]
Esinemissagedus 0,4–1% mingil eluhetkel[3]

Tsüklotüümia on vaimne ja käitumishäire,[5] mis hõlmab arvukaid depressiooni- ja kõrgenenud meeleolu perioode.[3] Häire sümptomid ei ole piisavalt rasked või kestvad, et vastata korduvale depressioonile või hüpomaaniale.[3] Diagnoosiks peavad sümptomid lastel esinema kauem kui üks aasta ja täiskasvanutel kauem kui kaks aastat.[3]

Tsüklotüümia põhjused on teadmata.[2] Riskifaktoriks on bipolaarse häire esinemine sugupuus.[3] Tsüklotüümia erineb bipolaarsest häirest meeleolu kõikumise intensiivsuse poolest (tsüklotüümias puuduvad depressiooni, maania või hüpomaania kestvad nähud).[3]

Ravi hõlmab tavaliselt psühhoteraapiat ja tümostabilisaatoreid, näiteks liitiumisooli.[4] Hinnanguliselt kogeb mingil eluperioodil tsüklotüümiat 0,4–1% inimestest.[6] Esimesed nähud ilmnevad tavaliselt teismeeast varajase täiskasvanueani.[3] Meeste ja naiste tsüklotüümia määr on võrdne.[3]

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Tsüklotüümiaga inimestel esineb nii depressiivseid kui ka hüpomaanilisi faase (mis on näiteks bipoolarse sündroomi puhul esineva hüpomaaniaga võrreldes väiksema intensiivsusega).[3] Tsüklotüümia depressiivsete ja maniakaalsete sümptomite kestus võib häire ebastabiilse ja reaktiivse olemuse tõttu varieeruda.[1] Depressiivsed episoodid sarnanevad nähtude poolest lühiajalisema depressiooniga – neid iseloomustavad mõtete ja aistingute tuimumine ning motivatsiooni puudumine intellektuaalseks või sotsiaalseks tegevuseks.[1] Enamik tsüklotüümiaga inimesi on üldiselt väsinud ja kaldub sageli ja pikka aega magama.[1] Paradoksaalselt on täheldatud ka insomnia teket.[1]

Teised tsüklotüümse depressiooni sümptomid hõlmavad ükskõiksust inimeste või tegevuste suhtes, mis olid patsiendile varem äärmiselt olulised.[1] Tsüklotüümne depressioon põhjustab raskusi otsuste tegemisel.[1] Lisaks võib tekkida kalduvus liigsele kriitikale ja kurtmisele.[1] Enesetapumõtted on tavalised, isegi tsüklotüümia kergemate juhtude puhul.[1] Depressiivses seisundis võivad esineda ka füüsilised sümptomid, nt peavalud, survetunne peas ja rinnus, tühjuse tunne peas, nõrkus, kehakaalu langus ja juuste kadu.[1]

Tüüpilist ja tsüklotüümset depressiooni eristavad tsüklotüümia korral esinevad hüpomaanilised episoodid. Tsüklotüümiaga patsiendid võivad lülituda depressiivsest seisundist hüpomaanilisse eneselegi ootamatult. Episoodide kestus ja sagedus on ettearvamatu.[1]

Hüpomaania seisundis kiireneb inimese mõttetegevus ning suureneb seltsivus ja jutukus. Isik võib teha suuri väljaminekuid ja spontaanseid otsuseid, nende edevus ja enesehinnang tõusevad.[1] Võrreldes maania seisundiga, mida esineb I tüüpi bipolaarse häire korral, avalduvad hüpomaania sümptomid reeglina vähem raskel kujul.[1]

Tsüklotüümia esineb tavaliselt koos teiste vaimsete häiretega.[7] Seda võib täheldada 20–50% depressiooni, ärevushäirete ja nendega seonduvate häirete all kannatanutes.[4] Tsüklotüümiaga patsiendid hakkavad reeglina ravi otsima just eelnevaltmainitud kaasnevate häirete sümptomitele. Lastel ja noorukitel on tsüklotüümiaga kõige sagedasemad kaasnevad probleemid ärevushäired, puudulik impulsikontroll, söömishäired ja ATH.[4] Täiskasvanutel kaldub tsüklotüümia samuti kaasnema impulsikontrolli häiretega. Tugevaid emotsioone ja aistinguid nõudev käitumismuster esineb hüpomaania seisundites, mis võib viia hasartmängude ja kompulsiivse seksuaalsuseni meestel või kompulsiivse ostmise ja liigsöömiseni naistel.[7]

Lisaks aistingutega seotud häiretele on tsüklotüümiat seostatud ka atüüpilise depressiooniga. Ühes uuringus leiti seos tundlikkuse, meeleolu reaktiivsuse (st tegelikule või potentsiaalselt positiivsele sündmusele reageerimine kõrgenenud meeleoluga) ja tsüklotüümse meeleolu kõikumise vahel,[7] millest kõik on ebatüüpilise depressiooni sümptomid. Tsüklotüümia kaldub tekkima ka koos lahutusärevusega, kus inimese kannatab hooldajast, sõbrast või lähedasest eraldumise tõttu ärevuse all. Muud vaimsed probleemid, mis kipuvad koos tsüklotüümiaga esinema, hõlmavad sotsiaalset ärevust, hirmu tagasilükkamise ees ja kalduvust vaenulikkusele nende vastu, kes on seotud varasema valu ja tagasilükkamisega. Tsüklotüümiaga inimesed otsivad hüpomaania seisundis intensiivseid inimestevahelisi suhteid ja depressioonis olles isolatsiooni.[7] Selline käitumismuster toob endaga reeglina kaasa lühikesed ja tormilised suhted.[7]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Tsüklotüümia põhjused on teadmata.[2] Riskifaktoriteks on bipolaarse häire esinemine sugupuus.[3]

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Tsüklotüümia on loetletud psühhiaatriamanuaalis DSM-5 (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition) bipolaarse häire alatüübiks. Kriteeriumid on järgmised:[8]

  1. Kõrgenenud meeleolu ja depressiivsete sümptomite episoodid vähemalt poole viimase kahe aasta jooksul täiskasvanutel ja ühe aasta lastel ja noorukitel.
  2. Stabiilse meeleolu perioodid kestavad kõige rohkem kaks kuud.
  3. Sümptomid tekitavad olulisi probleeme ühes või mitmes eluvaldkonnas.
  4. Sümptomid ei vasta bipolaarse häire, raske depressiooni või mõne muu psüühikahäire kriteeriumidele.
  5. Sümptomid ei ole põhjustatud narkootikumide kasutamisest ega tervislikust seisundist.

Mõnede teadlaste sõnul on tsüklotüümia DSM-5 kriteeriumid liigselt piiravad, mistõttu ei ole diagnoositute määr kooskõlas reaalse esinemissagedusega.[7]Inimene, kellel esinevad vaid häire mõningad sümptomid, ei pruugi saada ravi, kuna ta ei vasta kõikidele ettenähtud kriteeriumidele.[7] Lisaks suunab see rohkem tähelepanu depressioonile ja muudele bipolaarse spektri häiretele, sest kui inimene ei vasta kõigile tsüklotüümia eeskirjadele, antakse talle sageli depressiooni või bipolaarse spektri diagnoos.[7] Vale diagnoos võib viia mõne tsüklotüümiaga kaasuva haiguse ravini, mitte inimese tsüklotüümiliste kalduvuste käsitlemiseni.[7]

Mõjutatud üksikisik või meditsiinitöötajad ei tunnista tsüklotüümiat sageli selle näiliselt kergete sümptomite tõttu. Lisaks on häiret raske tuvastada ja klassifitseerida. Spetsialistide erimeelsuste ja väärarusaamade tõttu diagnoositakse tsüklotüümiat sageli kui "bipolaarset häiret, mida pole teisiti täpsustatud". Tsüklotüümiat ajatakse sageli sümptomite tõttu sassi ka piirialase isiksushäirega,[9] eriti vanemate noorukite ja noorte täiskasvanute puhul.

Enamik antud häirega inimesi jõuab abini depressiivses seisundis, mõistmata, et nende hüpomaanilised seisundid on ebanormaalsed.[10] Kergeid maaniaepisoode kiputakse tõlgendama osana inimese isiksusest või lihtsalt kõrgendatud meeleoluna. Lisaks avaldub tsüklotüümia sageli lapsepõlves või noorukieas, mistõttu on inimesel veelgi keerulisem eristada häire sümptomeid oma isiksusest. Näiteks võivad inimesed arvata, et nad kannatavad lihtsalt volatiilsete meeleolumuutuste all ja ei pruugi mõista, et need on tingitud psühhiaatrilisest seisundist.[11]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Kognitiivset käitumisteraapiat (KKT) peetakse potentsiaalselt tõhusaks tsüklotüümia raviks.[12]

Lisaks teraapiale võib kasutada ravimeid. Eelistada tuleks tümostabilisaatoreid antidepressantidele ja viimaste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik.[12] Antidepressandid võivad olla ohtlikud, kuna ravikuuri korral eksisteerib võimalus esile kutsuda hüpomaanilisi meeleolu pöördeid või kiirendatud depressiooni-hüpomaania tsüklit.[12]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1883. aastal tuvastas Karl Ludwig Kahlbaum häire, mida iseloomustasid korduvad meeleolutsüklid. Häire sisaldas nii melanhoolseid kui ka maanialikke episoode, mis esinesid kergemal kujul, kui bipolaarse häire korral.[13] Selle seisundi nimetasid Kahlbaum ja tema õpilane Ewald Hecker "tsüklotüümiaks".[10] Kahlbaum arendas oma tsüklotüümia teooriat läbi oma töö inimestega, kellel Kahlbaumi Sanatooriumis vastavad sümptomid esinesid.[10] Teda tunnustati oma aja juhtiva hüpnoterapeudi ja psühhoterapeudina.[10] Ta oli vaimse tervise valdkonnas edumeelne, arvates, et vaimuhaigused ei tohiks kanda stigmat ja vaimse tervise probleemidega inimesi tuleks kohelda inimlikult.[10] Kalhbaum märkas esimesena, et tsüklotüümiaga inimesed ei otsi sageli häire kergete sümptomite tõttu abi.[10]

Tsüklotüümiat on käsitletud mitmel viisil, sealhulgas bipolaarse häire alatüübina, temperamendina, isiksuseomadustena ja isiksusehäirena.[14] Samuti on vaieldud, et tsüklotüümiat tuleks pidada neuroloogilise arengu häireks.[12]Tsüklotüümia on DSM-5-s klassifitseeritud bipolaarse häire alatüübiks, kuigi mõned teadlased selle klassifikatsiooniga ei nõustu, väites, et häiret tuleks määratleda eelkõige meeleolu ja emotsionaalse ebastabiilsuse liialdusena.[11]

Epidemioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Tsüklotüümia kipub selle madala intensiivsuse tõttu olema populatsioonis aladiagnoositud.[11] Tsüklotüümia täpseid määrasid pole laialdaselt uuritud.[11] Mõnede uuringute kohaselt mõjutab see mingil eluperioodil 5–8% inimestest, samas teiste kohaselt on määr vahemikus 0,4–2,5%.[11]

Mehed kannatavad tsüklotüümia all võrdse sagedusega,[3] kuigi naised jõuavad tõenäolisemalt ravini.[11] Tsüklotüümiat diagnoositakse umbes viiekümnel protsendil depressiooniga inimestest, keda hinnatakse psühhiaatrilistes ambulatoorsetes tingimustes.[11]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Tsüklotüümia nimetus on tuletatud kreeka sõnadest κυκλοθυμία (κῦκλος kyklos, "ring")[15] ja θυμός (thymos "meeleolu, emotsioon"),[16] ehk "tsükliline meeleolude või emotsioonide vahel liikumine".

Uurimistöö[muuda | muuda lähteteksti]

Seda, kas bipolaarse häire alatüübid, näiteks tsüklotüümia, kujutavad endast tõepoolest eraldi häireid või on nad osa unikaalsest bipolaarsest spektrist, arutatakse teadusuuringutes. Tsüklotüümiat ei kirjeldata tavaliselt uuringutes ega diagnoosita kliinilises keskkonnas, mistõttu on see spetsialistidele vähem äratuntav ja arusaadav. Tsüklotüümia puudumine uuringutes ja kliinilises keskkonnas viitab sellele, et tsüklotüümiat diagnoositakse kas teise meeleoluhäirena või mitte-afektiivse psühhiaatrilise häirena või ei jõua tsüklotüümia juhtumid teadusliku või kliinilise tähelepanu alla[17] diagnostilise selguse puudumise või tsüklotüümia vaidlustatud olemuse tõttu. Lisaks rõhutab praegune tsüklotüümia diagnostiline kriteerium sümptomite püsivust, mis viitab sellele, et tegu on pigem püsivate isiksusomadusega kui psühholoogilise seisundi sümptomiga, mistõttu on väidetud, et tsüklotüümiat tuleks käsitleda kui isiksusehäiret.[18]

Veelgi muudab diagnoosimise keerulisemaks tsüklotüümia kalduvus kaasneda teiste psüühikahäiretega.[19] Need probleemid takistavad teadlaste ja arstide seas üksmeele teket tsüklotüümia määratluse ja selle seose üle teiste psüühikahäiretega. Konsensuse puudumine operatiivse määratluse ja sümptomite osas on eriti väljendunud laste ja noorukite puhul, kuna diagnostilisi kriteeriume ei ole nende arengutaset arvesse võttes piisavalt kohandatud.[20]

Ühiskond ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Näitleja Stephen Fry on rääkinud oma kogemusest tsüklotüümiaga, mida on kujutatud ka dokumentaalfilmis "Stephen Fry: The Secret Life of the Manic Depressive".[21]

Lauljatar Charlene Soraia põdes tsüklotüümiat ja kirjutas oma kogemustest laulu.[22]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Koukopoulos, A (jaanuar 2003). "Ewald Hecker's description of cyclothymia as a cyclical mood disorder: its relevance to the modern concept of bipolar II". Journal of Affective Disorders 73 (1–2): 199–205. PMID 12507752. doi:10.1016/S0165-0327(02)00326-9. 
  2. 2,0 2,1 2,2 "Cyclothymia". nhs.uk. 18.10.2017. Vaadatud 20.05.2018. 
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 American Psychiatric Association (2013), Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.), Arlington: American Psychiatric Publishing, pp. 139–141, ISBN 978-0890425558
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G (aprill 2017). "Diagnosis and Treatment of Cyclothymia: The "Primacy" of Temperament". Current Neuropharmacology 15 (3): 372–379. PMC 5405616 . PMID 28503108. doi:10.2174/1570159X14666160616120157. 
  5. Drs;Sartorius, Norman; Henderson, A.S.; Strotzka, H.; Lipowski, Z.; Yu-cun, Shen; You-xin, Xu; Strömgren, E.; Glatzel, J. et al. "The ICD-10 Classification of Mental and Behavioural Disorders Clinical descriptions and diagnostic guidelines". www.who.int World Health Organization. Microsoft Word. lk 106. Vaadatud 23.06.2021. 
  6. American Psychiatric Association, kirjapandud Arlington, Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.), ISBN 978-0890425558, https://archive.org/details/diagnosticstatis0005unse/page/139 
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G; Pinto, O (01.09.2015). "Cyclothymia reloaded: A reappraisal of the most misconceived affective disorder". Journal of Affective Disorders 183: 119–33. PMID 26005206. doi:10.1016/j.jad.2015.05.004. 
  8. Diagnostic and statistical manual of mental disorders : DSM-5 (trükk: 5th). Washington, D.C.: American Psychiatric Association. 2013. ISBN 978-0-89042-554-1. 
  9. Kaplan & Sadock's Comprehensive Textbook of Psychiatry (2017), 13.1 Mood Disorders: Historical Introduction and Conceptual Overview => Dysthymia and Cyclothymia. "It is not always easy to demarcate full-blown syndromal episodes of depression and mania from their subthreshold counterparts commonly observed during the interepisodic periods. The subthreshold conditions appear to be fertile terrain for interpersonal conflicts and postaffective pathological character developments that may ravage the lives of patients and their families. In North America and some Western European countries many such patients end up being labeled with borderline personality disorder, which, unfortunately, often tends to obscure the affective origin of the presenting psychopathology."
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 Koukopoulos, A (jaanuar 2003). "Ewald Hecker's description of cyclothymia as a cyclical mood disorder: its relevance to the modern concept of bipolar II". Journal of Affective Disorders 73 (1–2): 199–205. PMID 12507752. doi:10.1016/S0165-0327(02)00326-9. 
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G; Pinto, O (01.09.2015). "Cyclothymia reloaded: A reappraisal of the most misconceived affective disorder". Journal of Affective Disorders 183: 119–33. PMID 26005206. doi:10.1016/j.jad.2015.05.004. 
  12. 12,0 12,1 12,2 12,3 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G (aprill 2017). "Diagnosis and Treatment of Cyclothymia: The "Primacy" of Temperament". Current Neuropharmacology 15 (3): 372–379. PMC 5405616 . PMID 28503108. doi:10.2174/1570159X14666160616120157. 
  13. Commentary on Hecker and his work: Baethge, C; Salvatore, P; Baldessarini, RJ (september 2003). "Cyclothymia, a circular mood disorder". History of Psychiatry 14 (55 Pt 3): 377–390. PMID 14621693. doi:10.1177/0957154X030143008.  New translation of Hecker's 1898 paper: Hecker, Ewald; Salvatore, P; Baldessarini, R. J. (september 2003). "Classic Text No 55: Cyclothymia, a Circular Mood Disorder by Hecker, 1898". History of Psychiatry 14 (55 Pt 3): 391–399. PMID 14621693. doi:10.1177/0957154X030143008. 
  14. Parker, G; McCraw, S; Fletcher, K (juuni 2012). "Cyclothymia". Depression and Anxiety 29 (6): 487–94. PMID 22553122. doi:10.1002/da.21950. 
  15. κύκλος, Henry George Liddell, Robert Scott, A Greek-English Lexicon, on Perseus
  16. θυμός, Henry George Liddell, Robert Scott, A Greek-English Lexicon, on Perseus
  17. Danner, Stephanie; Mary A. Fristad; L. Eugene Arnold; Eric A. Youngstrom; Boris Birmaher; Sarah M. Horwitz; Christine Demeter; Robert L. Findling et al. (2009). "Early-Onset Bipolar Spectrum Disorders: Diagnostic Issues". Clinical Child and Family Psychology Review 12 (3): 271–93. PMC 3575107. PMID 19466543. doi:10.1007/s10567-009-0055-2. 
  18. Sass, H.; Juneman, K. (2003). "Affective disorders, personality and personality disorders". Acta Psychiatr Scand 108 (418): 34–40. PMID 12956812. doi:10.1034/j.1600-0447.108.s418.8.x. 
  19. Danner, Stephanie; Mary A. Fristad; L. Eugene Arnold; Eric A. Youngstrom; Boris Birmaher; Sarah M. Horwitz; Christine Demeter; Robert L. Findling et al. (2009). "Early-Onset Bipolar Spectrum Disorders: Diagnostic Issues". Clinical Child and Family Psychology Review 12 (3): 271–93. PMC 3575107. PMID 19466543. doi:10.1007/s10567-009-0055-2. 
  20. Avenevoli, Shelli (2009). "Bipolar Disorder in Children and Adolescents: New Data to Inform Classification". NIMH (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 27.04.2018. Vaadatud 26.04.2018. 
  21. "Stephen Fry: The Secret Life of the Manic Depressive (but I have cyclothymia)". BBC – Health. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.01.2010. Vaadatud 21.12.2018. 
  22. Copsey, Robert. "Ones to watch: Charlene Soraia". London: Digital Spy. Vaadatud 21.12.2018.