Maania

Allikas: Vikipeedia

Selles artiklis on juttu meeleoluhäirest psühhiaatria mõistes; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maania (täpsustus)


Maania ehk maniakaalne episood ehk mania [man'iia] (ladina keeles mania) on meeleoluhäire, mida iseloomustab patsiendi haiguslik meeleolu kõrgenemine. Reeglina kaasub ka mõttekäigu kiirenemine ja tahteaktiivsuse tõus. Nimetatud kolme sümptomi koosesinemist nimetatakse maniakaalseks triaadiks.

Kuid meeleolu kõrgenemine võib esineda ka ilma tahteaktiivsuse tõusuta - loid maania või võivad kaasuda tigeduse episoodid - pahur maania.

Meeleolu on kõrgenenud sõltumata olukorrast, ning võib varieeruda lihtsalt heast tujust eufoorilisuseni. Sageli kaasneb meeleolutõusuga kõnetulv, suurenenud tegutsemistung, vähenenud unevajadus. Väheneb kriitikameel iseenda tegemiste suhtes — enesehinnang on tõusnud, vahel suurusmõtete tasemele.

Kuigi kirjelduse järgi on ehk tegemist positiivse omadusega, on tegemist raske haigusliku seisundiga. Maania puhul ei ole haige võimeline adekvaatselt olukorda hindama ja seetõttu võtab vastu vääraid otsuseid, mis tulenevad tema kõrgenenud enesehinnangust. Maania puhul võtab inimene liigseid riske: näiteks kihutab autoga ohtlikke manöövreid tehes, kulutades mõtlematult raha, ning võib muutuda teistele ohtlikuks. Piltlikult öeldes on maania seisundis viibival inimesel "meri põlvini".

Tulenevalt suurenenud energiatulvast ning kõrgenenud enesehinnagust võivad maaniaga patsiendid mõnel juhul olla kergesti, partnereid valimata, armuvad. Maniakaalne isik suudab kiirelt luua suhteid, kuid ei suuda neid pikaajaliselt hoida. Kõrgeneb sugutung, mida rahuldatakse tihti valimatult ning ka inimese haigusvaba perioodi eelistusi silmas pidades ebaloomulikul viisil.

Mõnel juhul kaasneb maniaga psühhootiliste sümptomite teke. Sellistel patsientidel võib kõne ja mõtlemise tempo muutuda nii kiireks, et kõnest ei ole võimalik aru saada. Söömise, joomise ja unevajaduse eiramine võib tekitada eluohtlikke seisundeid. Võivad esineda frag´mentaarset tagakiusamisluulu või näiteks religioosse sisuga suurusmõtteid.

Kui maniakaalsele episoodile järgneb depressioon või teine maniakaalne episood, on definitsiooni kohaselt tegemist bipolaarse meeleoluhäirega.

Maniakaalseid patsiente tuleb äärmuslikel juhtudel sundhospitaliseerida. Üldjuhul ei saa maniakaalne patsient ise oma seisundist aru ning samuti teda ümbritsevatel inimestel võib esialgu jääda mulje kui tegusast inimesest, kellega paljud läbi ei saa.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]