Tiiu Pohl

Allikas: Vikipeedia

Tiiu Pohl (sündinud 2. septembril 1956 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tiiu Pohl lõpetas 1975. aastal Tallinna 21. Keskkooli, 1982 Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna, 1985 NSV Liidu TA Sotsiaaluuringute Instituudis aspirantuuri, filosoofiakandidaat (sotsioloogia, 1988, Moskva Riiklik Ülikool), väitekiri "Влияние Финского ТВ на ценностные ориентации эстонской школьной молодежи". Täiendas end stipendiaadina 1996 Columbia Ülikoolis (USA) ja 2001 Oxfordi Ülikoolis.[1]

Pohl oli 1986–1987 ENSV Tööinstituudi teadur, 1987–1989 Majandusinstituudi teadur, 1989–1992 RASI teadur, 1992–1994 Välisministeeriumi büroojuhataja, 1995 ajalehe Eesti Sõnumid toimetaja, 1995–1997 Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduste osakonna dotsent ja 1997–1998 juhataja, 1996–2000 Demokraatiauuringute Keskuse direktor, 2000–2004 Eesti Diplomaatide Kooli dotsent, 2004–2007 Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprorektor, 2007– Rahvusvahelise Ülikooli Audentes dotsent.

Ühtlasi oli ta 1990–1991 Cornelli Ülikooli (USA) ja 2002 Helsingi Ülikooli külalisprofessor. Lisaks on lugenud erikursusi Venemaal, Lätis, USA-s ja Suurbritannias.[1]

Pohl osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises "Kaks Eestit", milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast. [2]

Alates 2018. aastast kuulub ta Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 87 häält ning ei osutunud valituks.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: julgeolek; sisejulgeolek ja terrorism; Venemaa välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika. Väljaande Encyclopedia on Nationalism (2000) kaasautor, Sisekaitseakadeemia Toimetiste toimetaja (2007). Osalenud rahvusvahelistel konverentsidel kodu- ja välismaal. Eesti Euroopa Uuringute Ühingu (EESCA) asutajaliige (2000), Women in Int. Security (WIIS Estonia) asutajaliige (2003), Venemaa Ümarlaua (mõttekoja) asutaja ja organisaator (2003–2004).[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltic States and Russian-speaking Minorities. // Guida ai paesi dell`Europa centrale orientale e balcaninca. Bologna, 2001
  • Külma sõjaga mugavduv Venemaa ja Eesti. // Eesti välispoliitiline aastaraamat. Tallinn, 2003
  • Julgeoleku-kontseptuaalsed probleemid. // Sisekaitseakadeemia Toimetised, 6 (2007).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Pöördumine Postimehes.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Virkus, R. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn, 1998, 126.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.