The Nature of Existence

"The Nature of Existence" ("Eksisteerimise loomus") on filosoof John McTaggart Ellis McTaggarti kaheköiteline teos.

Esimene köide ilmus 1921, teine köide 1927. Teises köites on esitatud muuhulgas samad argumendid aja mittereaalsuse kasuks mis tema artiklis "The Unreality of Time" (1908).

Põhiteese

Eksisteerimine langeb mahuliselt kokku reaalsusega. Reaalsus on eksisteerivate asjade defineerimatu tunnus (characteristic; omadus või suhe). Eksisteerivate asjade tunnused ja võimalused eksisteerivad.

Tõde (tõesus) on vastavus faktile. Uskumus on mõte või tunne, et miski on reaalne ehk eksisteerib faktina. Uskumused aitavad reaalsust defineerida.

Eksisteerival asjal peab olema veel mõni omadus peale eksisteerimise. Omadus on kas lihtomadus, liitomadus (compound quality) või kompleksomadus (complex quality). Lihtomasdus on defineerimatu ja analüüsitamatu. Liitomadust saab definitsiooni ja analüüsi abil taandada teiste omaduste kogumile. Kompleksomadus ei ole omaduste kogum, kuid on analüüsitav ja defineeritav omaduste ja suhete kaudu. Millegi omaduste kogum on selle loomus.

Substants on see, mis eksisteerib ja millel on omadused, kuid mis ise ei ole omadus ega suhe. Lihtsubstants on jagamatu: ta ei ole eraldatav mitmeks substantsiks, kuigi tal võib olla mitu omadust. Igal substantsil on mitu omadust ja suhet.

Suhe võib olla lihtsuhe, liitsuhe või komplekssuhe. Lihtsuhe ei ole analüüsitav suheteks. Liitsuhe on lihtsuhete kogum. Komplekssuhe ei ole suhete kogum, kuid on analüüsitav omaduste ja suhete kaudu.

Substants koosneb omadustest (sealhulgas suhteomadustest) ning substantsi loomus on tunnetatav ainult omaduste kaudu. Substantsi kirjeldus koosneb tema omaduste konstateeringutest. Mitmel substantsil võib olla sama omadus. Substantside klass on ühe või mitme ühise omadusega substantside klass. Substantside rühmal ei pruugi ühist omadust olla. Klassil ei pruugi liikmeid olla, kuid rühm on defineeritud oma liikmetega.

Liitsubstantsi osad on substantsid. Lihtsubstantsil osi ei ole. Liitsubstants koosneb mitmest eri koostisega substantsist.

Universumi iga osa peegeldab kuidagi kogu universumit.

Mateeria on see, millel on ulatuvus, kuju, asukoht, liikuvus ja läbitungimatus. Mateeria pole sama mis substants. Mateeria koosneb lihtsatest osadest, kuid substants on lõputult jagatav paljudeks osadeks. Kui mateeria eksisteerib, peab ta olema jagatav osadeks. Aga lihtsad osad ei ole jagatavad väiksemateks osadeks, seetõttu neid ei eksisteeri. Millelgi, mis eksisteerib, ei saa olla lihtsaid osasid, nii et mateeriat ei eksisteeri.

Mina koosneb vaimust. Mina on osa substantsist, mis suudab tajuda iseennast ja teisi substantse. Taju on teadlikkus mingi substantsi omadustest ja suhetest teiste substantsidega. Mina on määratletud oma tajumustega.

Absoluutses reaalsuses armastab iga mina iga teist mina, keda ta otseselt tajub. Armastus toob mina ühtsusesse teiste minadega ja absoluutse reaalsusega.

Et mateeria ei eksisteeri, siis kogu reaalsus on vaimne (spirituaalne).

Jumal ei saanud universumit luua, sest loomine on põhjuslik suhe, mis aga nõuab põhjuse ajalist eelnemist tagajärjele. Jumal ei saa maailma juhtida, sest sel juhul peaks Jumal olema universumis toimuvate sündmuste põhjus.

Müstilised Jumala-tajumused on vaid näilised Jumala-tajumused. Otsustust, et Jumal on olemas, peetakse ekslikult Jumala-tajumuseks.

Jumalat ei ole.

Mina on ajatu ning seega eksisteerib enne sündi ja pärast surma.

Universum koosneb minadest, mis on selle esmased osad. Teisased osad on minade tajumused. Universum ei ole mina, kuid sisaldab iga mina sisu. Universum on substants, mille osad kõik teised substantsid on.