Refektoorium
Refektoorium (ladina sõnast refectorium) ehk remter on ühine söögisaal konvendihoone tüüpi linnustes, kloostrites ja ka lossides.
Õigeusu kloostrites peeti refektooriumi pühaks paigaks ja sageli see ehitati kirikukujulisena koos altari ja ikonostaasiga. Mõnikord peeti seal isegi jumalateenistusi. Kogu pakutav toit peab olema pühitsetud ja selle tarbeks hoitakse köögis pühitsetud vett.
Refektooriumis sõid mungad tavaliselt pikkadel pinkidel. Kloostri juhtkond ja teised tähtsamad isikud sõid refektooriumi ühes otsas, kus põrandat oli kõrgendatud. Kätepesukoht oli tavaliselt refektooriumist väljaspool.
Refektooriumi suurus sõltus kloostri rikkusest, suurusest ja ka vanusest. Mõnikord olid need üsna suured. Normannide rajatud Norwichi kloostri refektoorium oli 49 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Moskva oblastis Zvenigorodis asuva Savva-Storoževski kloostri refektoorium, mis rajati 1652–1654, polnud oluliselt väiksem.
Juba kõige vanemates refektooriumides olid üldjuhul aknad, kuid kõrgkeskajal muutusid need arvukamateks ja suuremateks. Cluny kloostri refektooriumi valgustasid 36 suurt klaasakent. 12. sajandil rajatud Mont-Saint-Micheli kloostri refektooriumis oli 6 akent, mis olid 1½ m laiad ja 6 m kõrged.
Mõnes kloostris oli kaks refektooriumi, üks talve- ja teine suveperioodil kasutamiseks.
Refektoorium on ka pidulik kokkutulekuruum ning asus tavaliselt ehitise lõunatiivas.
Mõnes ülikoolis nimetatakse sööklaid refektooriumideks. Eriti on see komme levinud Suurbritannias.