TempleOS

Allikas: Vikipeedia
TempleOS
Ettevõte/arendaja Terry A. Davis
Programmikeel HolyC ja x86 assembler
Hetkeseis Lõpetatud
Lähtekoodi tüüp vaba tarkvara
Algne versioon 2005 (J Operating System)
2013 (Temple OS)
Stabiilne väljalase 5.03 / 20.11.2017 Muuda Vikiandmetes
Toetatud platvormid x64
Tuuma tüüp Monoliitne tuum
Litsents avalik omand
Veebisait templeos.org

TempleOS (varem J Operating System, LoseThos ja SparrowOS) on piibliteemaline operatsioonisüsteem, mille on loonud Ameerika programmeerija Terry A. Davis.

TempleOSi funktsioonide hulka kuuluvad 640x480 resolutsioon, 16-värviline ekraan ja ühehäälne heli.

Davisi sõnul on TempleOS ja selles sisalduv tarkvara loodud Jumala juhiste järgi[1] ja kasutab programmeerimiskeelt nimega HolyC. See sisaldab ka Davisi enda loodud kompilaatorit ja tuuma.

TempleOS ilmus esimest korda 2005. aastal J Operating System nime all ning uuendati viimati aastal 2018. Juurde on tehtud ka edasiarendusi, võimaldamaks kasutada TempleOS operatsioonisüsteemi ka modernsetel arvutitel.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Looja[muuda | muuda lähteteksti]

Terry A. Davis

Terrence Andrew Davis sündis 15. detsembril 1969. aastal Wisconsini osariigis, seitsmenda lapsena kaheksast. Davisi esimesed kogemused arvutitega olid algklassides, kus ta kasutas arvutit Apple II ning teismelisena õppis assemblerkeelt arvutil Commodore 64 [1]. 1994. aastal omandas Davis Arizona Ülikoolis magistrikraadi elektrotehnika erialal ning töötas mitu aastat Ticketmasteris VAX masinate programmeerijana [1].

Davis kasvas üles katoliiklasena ning oli mingi hetk ka ateist, kuid pärast mitmeid maniakaalseid episoode (mis sisaldasid tulnukaid ning CIA agente), pidi Davis 1996. aastast alates iga kuue kuu tagant psühhiaatriakliinikut külastama [1]. Nende episoodide käigus koges Davis ilmutusi jumalast, millest tekkis tal missioon luua jumalale oma tempel operatsioonisüsteemi näol.

Davisil diagnoositi bipolaarne häire ning skisofreenia ja suri 2017. aastal rongiõnnetuses. [1][2]

Arendus[muuda | muuda lähteteksti]

Davis alustas TempleOS-i arendust 2000. aastate alguses ning võttis aluseks koodiread, mida ta Ticktermasteris töötamise kõrvalt oli kirjutanud, kommenteerides, et töökäik ei olnud planeeritud ning kõik arenes ise.[1]

Operatsioonisüsteemi esialgne nimi oli J Operating System, enne kui ta nimetas selle ümber LoseThos'iks.[1] LoseThosi dokumentatsioonis kirjutas Davis, et tarkvara on mõeldud "eelkõige videomängude tegemiseks. Sellel ei ole võrgu- ega internetitoetust. Mis puutub minusse, siis oleks see ratta taasleiutamine."[3]

Teine nimi, mida ta kasutas, oli SparrowOS, enne kui otsustas nimetada see TempleOS-iks.[4]

Aastal 2013 ilmus TempleOS veebilehele teade: "Jumala tempel on valmis. Nüüd tapab jumal CIA-d, kuni see levib."[5]

Operatsioonisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Kuvatõmmis TempleOS 5.03

TempleOS lähtekood sisaldab üle 100 000 rea ning on 64-bitine, mitmetuumaline, üheaadressiline (fikseeritud registrid) ja avatud lähtekoodiga. Operatsioonisüsteem kasutab 8-bitist ASCII kodeeringut koos graafikaga lähtekoodis ja tal on 2D- ja 3D-graafikateegid, mis töötavad 640x480 VGA resolutsioonil 16 värviga[4]. TempleOS-is on võimalik klaviatuuri ja arvutihiire kasutamine. Operatsioonisüsteem toetab ISO-9660, FAT32 ja Davisi enda loodud RedSea failisüsteeme ning võimaldab ka failide pakkimist.[5]

TempleOS on kirjutatud programmeerimiskeeles, mille arendas Davis C ja C++ vahele jääva kompromissina, algupäraselt nimega C+ ja lõpuks nimega HolyC[1]. Keel võimaldab süsteemi kasutajaliideses rakenduste kirjutamist ja käivitamist otse kesta seest.

TempleOS-i integreeritud arenduskeskkond võimaldab eripäraseid funktsioone, nagu näiteks piltide lisamist koodi. Selleks kasutatakse mitte-standardset tekstivormingut (tuntud kui DolDoc), mis võimaldab hüpertekstilisi linke, pilte ja 3D-struktuure lisada ASCII-failidesse. Näiteks saab faili sisu juurde jätta kommentaari pöörleva 3D-mudeli tankist.[6]

TempleOS käsud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dir: loetleb praeguse kataloogi sisu.
  • Edit: avab sisseehitatud tekstiredaktori.
  • Sh: rakenduskäskude täitmine.
  • Draw: avab joonistusprogrammi.
  • Jive: Jive programmeerimiskeele interpretaatori käivitamine.
  • Type: faili sisu kuvamine.
  • Change: praeguse kataloogi muutmine.
  • Delete: faili kustutamine.
  • Copy: faili kopeerimine.
  • Move: faili teisaldamine või ümbernimetamine.
  • Run: programmi käivitamine.
  • Quit: TempleOS-i lõpetamine.

TempleOS-i installimine ja käivitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eeldused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mõni virtuaalmasina haldustarkvara, näiteks VirtualBox, VMware või Hyper-V.
  2. TempleOS ISO-fail, mis on saadaval TempleOS kodulehelt

Paigaldamine[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Loo uus virtuaalmasin valitud virtuaalmasina haldustarkvaraga.
  2. Määra virtuaalmasinale sobiv mälumaht (nt vähemalt 512 MB).
  3. Loo uus virtuaalne kõvaketas vastavalt virtuaalmasina haldustarkvara juhistele.
  4. Virtuaalmasina seadetes eemalda "Floppy" valik "Boot Order" sektsioonist.
  5. Käivita virtuaalmasin, ja TempleOS peaks käivituma ISO-faililt.
  6. Järgi ekraanile ilmuvaid TempleOS-i paigaldamise juhiseid.
  7. Pärast paigaldust taaskäivita virtuaalmasin.
  8. TempleOS peaks nüüd käivituma virtuaalse kõvaketta pealt.

Fork'id[muuda | muuda lähteteksti]

Project fork tähendab tavaliselt tarkvara haru või haru loomist, kui tehakse olemasolevast tarkvaraprojektist uus versioon, mis areneb iseseisvalt edasi. Tulemuseks on kaks erinevat projekti, kus üks on algne projekt ja teine on sellest tehtud haru, mis võib sisaldada muudatusi, täiendusi või parandusi. Fork'imine võib toimuda erinevatel põhjustel, näiteks arendusel tekkinud erimeelsuste tõttu, uute funktsioonide lisamise või eksperimenteerimise jaoks.[7]

  • ZenithOS – moderniseeritud fork 64-bitisest TempleOS-ist. Kasutajaliides muudetud 16-värvilisest 32-värviliseks.[8]
  • TinkerOS – täiendatud installeriga, mille abil saab operatsioonisüsteemi alla laadida koos arenduste ja parandustega. Lisatud ka käsurea otseteed mugavamaks kasutamiseks.[9]
  • Shrine – varustatud Lambda Shelliga, mis jäljendab klassikalist Unixi käskude tõlgendajat.[10]

Mälestus[muuda | muuda lähteteksti]

TempleOS on tänapäevaks avalik omand ning uuemate harude (fork'ide) autorid rõhutavad Terry A. Davisi nägemuse ning printsiipide säilitamist arenduste tegemisel.

Davisi perekond on soovinud, et fännid annetaksid vaimse tervisega seotud organisatsioonidele, et leevendada vaimsetest haigustest tingitud valu ja kannatusi[5].

Kuigi tagasiside on olnud positiivne, nentides fakti, et operatsioonisüsteem arendati välja ühe inimese poolt, pole TempleOS igapäevast kasutust leidnud. Küll aga on see märgiliseks näiteks ühe inimese kirest ja pühendumusest arvutiprogrammeerimisele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Hicks, Jesse (25. november 2014). "God's Lonely Programmer". VICE Motherboard. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. mai 2015. Vaadatud 2. detsembril 2023.
  2. Holwerda, Thom (8. september 2018). "Creator of TempleOS, Terry Davis, has passed away". OSNews. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2019. Vaadatud 3. detsembril 2023.
  3. Davis, Terry A. (2008). "The LoseThos IBM PC Operating System". LoseThos. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2008. Vaadatud 3. detsembril 2023.
  4. 4,0 4,1 Sanders, James (21. jaanuar 2014). "TempleOS: an educational tool for programming experiments". TechRepublic. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2015. Vaadatud 2. detsembril 2023.
  5. 5,0 5,1 5,2 Davis, Terry A. (2013). "The Temple Operating System". TempleOS. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2013. Vaadatud 8. jaanuaril 2024.
  6. Mitton, Richard (8. juuni 2015). "A Constructive Look At TempleOS". www.codersnotes.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2017. Vaadatud 4. detsembril 2023.
  7. Forks, vaadatud 8. jaanuaril 2024
  8. ZenithOS, 2. juuni 2020, vaadatud 8. jaanuaril 2024
  9. tinkeros/TinkerOS, 15. september 2023, vaadatud 8. jaanuaril 2024
  10. Shrine, originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2023, vaadatud 8. jaanuaril 2024