Mine sisu juurde

Teksad

Allikas: Vikipeedia
Teksad

Teksad ehk teksased ehk teksapüksid ehk teksaspüksid (ka džiinid või džiinsid laenuna ingliskeelsest sõnast jeans) on teksasriidest (denim) või muust tugevast tekstiilmaterjalist valmistatud püksid.

Teksadetaolisi pükse hakati esimesena valmistama Genovas, tolleaegse Itaalia iseseisvas linnriigis. Need olid eelkõige mõeldud meremeestele. Teksariie (denim) pärineb Prantsusmaalt Nîmes'ist ("de Nimes", [denim]). Teksapükse hakati riide värvi järgi nimetama "Genova siniseks": itaalia keeles blu di Genova ja prantsuse keeles bleu de Gênes [blö dö žeen], millest inglispärase häälduse põhjal kujunes ingliskeelne kirjapilt jeans [džiins].

1850. aastatel oli Saksamaa juudi päritoluga Levi Straussil San Franciscos USA-s väike hulgimüügifirma, mis müüs Levi'se kaubamärgi all teksasid ja teksariiet California kaevandustöölistele ja edasimüüjatele. Üks tema kliente, Jacob Davis, tuli ideele tugevdada teksade taskunurki vaskneetidega. Davisel polnud piisavalt raha, et vastavat patenti registreerida. Seepärast pöördus ta Levi Straussi poole ettepanekuga teha sel alal koostööd. 20. mail 1873 registreeritigi USA patendi- ja kaubamärgiametis patent nr 139 121. Seda kuupäeva loetakse tänapäevaste teksade alguseks.

Ligi sajandi olid teksad eelkõige tööriietus. 1960. aastatel muutusid teksad noorte jaoks tunnusmärgiks ja stiiliks, millega demonstreeriti oma rahulolematust ja protesti valitseva sotsiaalse olukorra suhtes läänemaailmas. Teksadest kujunes kiiresti ülemaailmne mood. Esialgu oli meestele mõeldud teksade kinnitus (lukk või nööbid) ees, seevastu naistele mõeldud teksadel oli kinnitus külje peal. Peagi aga võtsid ka naised kasutusele eestkinnitusega teksad.

Teksade sääreosa laius varieerus suuresti. 1960. aastate algul olid moes väga kitsa säärega teksad. 1970. aastatel olid moes alt laienevad püksid. Sääreosa alumine äär võis lohiseda mööda maad, mistõttu sinna kinnitati tugevdamiseks metallist tõmblukk vms. Teksade istmikuosa pidi läbi kõigi aegade olema hästi istuv ja liibuv. Aeg-ajalt tulid moodi alt üleskeeratud sääreosadega teksad. Teksasid kanti nii vöö või rihmaga kui ka ilma. Taskute, tõmblukkude, neetide paigutusele pöörati erilist tähelepanu. Sagedased olid mitmesugused nahast lisandid või täiendused.

Teksadest sai kultusriietus. Kujunesid välja moetrendid, eelistati kindlate firmade toodangut, arenesid erinevad tõekspidamised teksade kandmise, pesemise, hooldamise jpm kohta. Esialgsest tööriietusest kujunes laialdaselt kasutatav vabaajariietus, mida võis vähem formaalsetel puhkudel kombineerida ka pintsaku ja lipsuga.

Tänapäeval toodetakse teksapükse kõigis mõeldavates värvides, kuid valdavaks on endiselt jäänud sinine. Teksariidest valmistatakse pükse eri stiilides: kulunud välimusega, rebenenuid, narmendavaid, lühikesi pükse jne. Lisaks pükstele toodetakse ka teksariidest tunkesid, seelikuid, kleite, pluuse, jakke (teksatagi), jopesid, peakatteid, jalanõusid, bikiine, kotte jm aksessuaare, samuti interjöörielemente (lambivarjud, mööbli- ja seinakatted, laudlinad, kardinad jne). Teksade hulka loetakse tänapäeval ka velvetpükse ehk velveteid[viide?].

Inglise keeles on teksad denim jeans ('teksasriidest teksaspüksid').

Eestikeelse nimetuse "teksad" või "teksa(s)püksid" päritolu pole selge. Arvatavasti olid esimestel Eestisse jõudnud teksadel kiri "Texas" vms. Sarnane nimetus on olemas hispaania keeles (tejanos).