Teaduskollektsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Teaduskollektsioon (inglise scientific collection) on püsivat teaduslikku väärtust omav ja peamiselt teadustegevuse eesmärgil kasutatav süstematiseeritud, säiliku tasandil kataloogitud või säilikuna dokumenteeritud artefaktide või looduslike objektide ning infokandjate kogu. Teaduskollektsiooni säilimise, arendamise ja teadustööks kättesaadavuse tagab kollektsiooni haldav teadus- ja arendusasutus. [1]

Teaduskollektsioonid Eestis [2][muuda | muuda lähteteksti]

Sama eriala teaduskollektsioonid moodustavad Eesti piires virtuaalse ühenduse ehk rahvuskollektsiooni. Rahvuskollektsiooni eesmärgiks on samatüübiliste teaduskollektsioonide haldamise ja arendamise koordineerimine ning metoodilise juhtimise tõhustamine. Rahvuskollektsioon omab olulist rahvuslikku (üleriigilist) ja loodusteadustes ka rahvusvahelist kaalu. Eesti rahvuskollektsioonid jagunevad kaheks: humanitaarteaduslikud kollektsioonid ja loodusteaduslikud kollektsioonid.

Humanitaarteaduslikud kollektsioonid on vallaskultuuripärandi hulka kuuluvad inimese poolt loodud artefaktid (dokumendipärand, teavikud, esemed jne) või inimese tegevuse tulemusel tekkinud objektid (arheoloogiamälestised), mis omavad teaduslikku, kultuurilist, rahvuslikku vms väärtust, on püsisäilitatavad ja kasutatavad teaduslikuks uurimistööks nii praegu kui ka kaugemas tulevikus, nii säilitustingimustele vastavas säilituspaigas kui ka piiratud ulatuses rahvusvahelise laenutuse ja vahetuse teel. Enamasti on kollektsioon võimalikult terviklik, süstematiseeritud ja dokumenteeritud. Humanitaarteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad rahvuskollektsioonid on:

1) arheoloogia rahvuskollektsioon

2) eesti keele rahvuskollektsioon

3) kultuuriloo ja vanaraamatu rahvuskollektsioon

4) rahvaluule rahvuskollektsioon

Loodusteaduslikud kollektsioonid on loodusest kogutud või looduslikult tekkinud elus- ja elutute objektide (liigiisendid, raku- ja mikroobikultuurid, kivistised, mineraalid, pinnaseproovid jm) püsisäilitatavad kollektsioonid, mis on määratud teaduslikuks uurimistööks nii praegu kui ka kaugemas tulevikus, nii haldavas asutuses kui vajadusel ka laenutuse, deponeerimise ja vahetuse teel. Tavaliselt on hoitavad säilikud dokumenteeritud (varustatud andmetega leiukoha, elusolenditel elupaiga, kogumisaja ja koguja kohta, isendid soovitatavalt identifitseeritud ehk määratud). Loodusteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad rahvuskollektsioonid on:

1) botaanika rahvuskollektsioon

2) geoloogia rahvuskollektsioon

3) mikrobioloogia rahvuskollektsioon

4) mükoloogia rahvuskollektsioon

5) zooloogia rahvuskollektsioon

Seoses Nagoya protokolli rakendumisega hindab Haridus- ja Teadusministeerium alates 2015. aastast, kas geneetiliste ressurssidega seotud teaduskollektsioonid järgivad Nagoya protokollist tulenevaid nõudeid materjali kogumisel, registreerimisel, kasutamisel ja edastamisel. Nagoya protokoll reguleerib juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist. [3] [4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Haridus- ja Teadusministeerium. "Teaduskollektsioonid".
  2. Haridus- ja Teadusministeerium. "Teaduskollektsioonid".
  3. Haridus- ja Teadusministeerium. "Teaduskollektsioonide 2017. a erakorralise hindamise juhend".
  4. Riigi Teataja. "Looduskaitseseaduse muutmise seadus".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teaduskogude portaal

Loodusteaduslikud arhiivid ja infovõrgustik (NATARC)