Tauriin

Allikas: Vikipeedia

Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape. Aine eraldati esimest korda 1827. aastal härja sapist ning selle looma järgi (ladina keeles taurus) sai ta ka nime. Tauriin on ainuke teadaolev looduslikult esinev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu värvitu kristalne aine.

Tauriin on väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. Tauriini leidub loomsetes valkudes, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriini sisaldavad muuhulgas merekarbid, kala, linnuliha ning seda lisatakse laste valmistoitudele. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem. Vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2-0,8 mg.

See hape on organismile tingimuslikult oluline, mis tähendab, et näiteks tugeva stressi või füüsilise kurnatuse korral hakkab organism eraldama tauriini, sest selle taastootmine organismis on nendel tingmustel võimatu. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi tegevuses, membraanide stabiilsuse säilitamises ja nägemises. Ta on antioksüdant ja soodustab kahjulike ainete eemaldumist organismist.

Tauriin loomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kassid ei suuda ise tauriini toota ja seetõttu on kassitoidus seda palju. Tauriini puudusel kahjustub kassidel silma võrkkest, mis vähendab nägemisteravust ja põhjustab müdriaasi ning võib lõpuks pimedaks muuta. Tauriinipuudus põhjustab ka dilatatiivset kardiomüopaatiat.