Tauriin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tauriin (keemiline valem C2H7NSO3) on paljude loomade (sealhulgas inimese) organismis leiduv orgaaniline hape. Aine eraldati esimest korda 1827. aastal härja sapist ning on selle looma järgi (ladina keeles taurus) saanud ka nimetuse. Tauriin on ainuke teadaolev looduslikult esinev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu värvitu kristalne aine.

Tauriin on väävlit sisaldav aminohape, mis moodustub metioniinist. Tauriini leidub loomsetes valkudes, kuid see puudub täielikult taimses toidus. Tauriini sisaldavad muuhulgas merekarbid, kala ja linnuliha ning seda lisatakse laste valmistoitudele. Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem. Vereplasmas on seda ühendit 0,2–0,8 mg.

See hape on organismile tingimuslikult oluline, mis tähendab, et näiteks tugeva stressi või füüsilise kurnatuse korral hakkab organism eraldama tauriini, sest selle taastootmine organismis on nendel tingimustel võimatu. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi tegevuses, membraanide stabiilsuse säilitamises ja nägemises. Tauriin on antioksüdant ja soodustab kahjulike ainete eemaldumist organismist.

Tauriin loomadel[muuda | muuda lähteteksti]

Kassid ei suuda ise tauriini toota ja seetõttu on kassisöödas seda palju. Tauriini puudusel kahjustub kassidel silma võrkkest, mis vähendab nägemisteravust ja põhjustab müdriaasi ning võib lõpuks pimedaks muuta. Tauriinipuudus põhjustab ka dilatatiivset kardiomüopaatiat.