Taso Mähar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Taso Mähar
Sünniaeg 19. juuli 1962
Sünnikoht Kohtla-Järve, Eesti
Rahvus eestlane
Tegevusala sisearhitektuur, disain

Taso Mähar (sündinud 19. juulil 1962 Kohtla-Järvel) on eesti sisearhitekt ja disainer.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

1977. aastal astus Taso Mähar Tartu Kunstikooli, et omandada puidu kunstilise töötlemise eriala.[1] Pärast Tartu Kunstikooli lõpetamist 1981. aastal suunati Mähar Tartu Mööblikombinaati ja hiljem edasi Nõukogude sõjaväkke.[1][2] Tartu Mööblikombinaadis oli Mähar koos mööblidisainer Toivo Raidmetsaga kontorimööbli kujundaja.[2]

Aastatel 1985–1990 jätkas ta haridusteed Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi sisearhitektuuri osakonnas. Mähari sõnul võimaldas Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia vaheline paus tal leida kindlust oma erialavalikus sisearhitektina.[1]

1990–1991 töötas ta EKE Projekti projekteerimisinstituudis, 1991–2000 arhitektuuribüroos Urbel ja Peil OÜ ning 1995–2006 Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas.[3]

2000. aastast töötab ta arhitektuuribüroos Emil Urbel OÜ [3], mis loodi sama aasta septembris.[4]

1992. aasta novembrist on Mähar Eesti Sisearhitektide Liidu liige.[5]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Rahuliku ja põhjamaise (sise)arhitektuuri pooldajana propageerib Mähar moodsat minimalismi oma rafineeritud interjöörilahenduste kaudu. Tema silmapaistvamate interjöörilahenduste hulka kuuluvad Rocca al Mare koolihoone sisekujundus ja Rotermanni soolalao rekonstrueerimisjärgne interjöör.

Lisaks tööle sisearhitektina on Mähar kujundanud näitusi ja mööblit.

Arhitektitööd[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks ühiskondlikele hoonetele on Taso Mähar projekteerinud palju eramuid.

Näitusekujundusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1990 "Boundary Crossing", Soome-Eesti ühisnäitus Vääna rannas
  • 1997 "Kadri Mälk. Varjude Piiril", Rotermanni soolalao keldrisaalis. Näitust toetas Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.[11] See näitus on üks mitmest koostööprojektist ehtekunstnik Kadri Mälguga.
  • 2013 "Repin. Vene suurmeistri elu ja looming Soomes", Kadrioru Kunstimuuseum.
  • 2016 "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades", Adamson-Ericu muuseum

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2017 Peeter Kerni mälestuspink, Kakumäel, tellija: Marju Kern. Pink valmistati männiprussidest eesmärgiga tüüpilise disainpingi asemel imiteerida lauavirna (staablit), mis ei satuks oma raskuse ja vormi tõttu vandaalitsejate huviorbiiti. Üks pruss sai seljatoena laotatud virna peale viltuselt, viitamaks Mähari sõnul ootamatult lahkunud Kerni poolelijäänud tööle[12].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "o1acF" ei kasutata eelnevas tekstis.