Ülo Peil

Ülo Peil (sündinud 20. märtsil 1960 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Ülo Peil on pärit inseneride perekonnast. Teda võib lugeda üheks 1980ndatel mõjule pääsenud arhitektidest silmapaistvamaks.

Lõpetas 1978 Tallinna 44. keskkooli, samal aastal astus Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1983. aastal.

Töötanud 1982–1989 EKE Projektis ning 1989. aastast Arhitektuuribüroos Urbel ja Peil.

1988. aastast Eesti Arhitektide Liidu liige ning aastatel 1991–1992 ja 1994–1995 liidu aseesimees.^[1]

Teostatud projektid[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Sadamas[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Sadama Estline'i B-terminal (1990)^[2]
Soome A-terminal koos Emil Urbeliga,^[3] sisekujundus Taso Mähar (1992–1994)

Sümmeetrilise terminalihoone domineeriv tegur on mõlema fassaadi akende rida; Esimesel korrusel asuv maa-alune fassaad on osaliselt süvendiga ja esimene korrus on toetatud kolonnidega. Hoone keskel on tähelepanu keskpunktiks ümmargune valgustusaken, mida tänapäevase masintööstuse esteetika on võtnud laevakonstruktsioonidest. Teisest küljest lõigatakse klaaslint vertikaalselt läbi akna tugipostide korduva rütmiga. Hoonet iseloomustab ratsionaalne ja selge arhitektuur, mis jagab salongi selgelt erinevates piirkondadeks, kus kaks silindri kujulist struktuuri, registreerimis- ja infopunkti toimivad maamärkidena. Ülemine korrus on peaaegu täielikult kaetud tolli- ja piirivalvurite labürindiga (ruumi korraldamine segaduses näib olevat vältimatu eriala erivajaduste tõttu). Emil Urbeli ja Peili tööde klassifitseerimisel püütakse neid mõnevõrra ebamäärase neofunktsionaalsuse mõistega märgistada. Kohalikul kontekstis mängib funktsionalism 1918. ja 1940. aastate esimese iseseisvumise perioodil olulist arhitektuurilise stiili rolli. See ajalooline seos tähendas seda, et hiljem omandati automaatselt "meie enda stiil" ja see on põhjus, miks allusioon Eesti arhitektide neofunktsionaalsetest töödest 1970ndatel nägid seda iseseisvat Eestit. Kuid Urbel ja Peil ei ole nii palju piirkondliku identiteedi tegu; neid tuleks vaadelda pigem selle poolest, et nad esindaksid kahekordset lihtsust, mis on järginud arhitektuurilist postmodernismi, mis ühendab need sarnaste rahvusvaheliste arengutega. Kui arhitektid projekteerivad sadamas asuvaid hooneid, on alati oht, et nad hakkavad flirtima mere äärega ja kasutavad mitmesuguseid temaatilisi üksikasju. Siin omandatakse vajalik individuaalsus kahe või kolme elemendiga, vältides samal üleliigset individualismi. Sama määratlus sobib hästi ka sadama administratsiooni hoone uue välimusega. Lõpliku fassaadi külge lisati pisut nihutatut kumerat tiiba, mis oli kaetud sinakashalli lehtmetalliga, seeläbi ühendades hoone vanad ja uued osad ning muutes sisemise õue aatriumiks. Välimised diskreetsed värvid peidavad interjööri, mis pakub ootamatuid ruumi elamusi.^[4]

B-terminali tollipunkt (1993);
Tallinna Sadamavalitsuse hoone, sisekujundus Taso Mähar (1992–1995)

Rotermanni kvartalis[muuda | muuda lähteteksti]

Ahtri 2, Rotermanni soolaladu, Eesti Arhitektuurimuuseumi hoone^[5], sisekujundus Taso Mähar (1993–1995)

Rekonstrueeritud aastatel 1995–1996. Tallinna üks silmapaistvamaid tööstusarhitektuuri näiteid, kus tegutseb Arhitektuuri muuseum, mille eesmärgiks on tegutseda laial rindel ja pakkuda huviäratavat nii erialaspetsialistile, turistile kui koolilapsele. Projekti tegi keerukaks probleem, kuidas uus funktsioon istutada tundlikult pea 200 aastat vanasse hoonesse. Tulemus oli Arhitektuurimuuseumii ja Eesti Arhitektide Liidu jaoks suur saavutus, andes võimaluse tuua arhitektuur lähemale inimestele läbi funktsionaalse näituse pinna, kus esitleda ka välisriikide väljapanekuid.

Ahtri 6, Estimpeksi büroohoone, sisekujundus Taso Mähar (1994–1996),
Mere pst 4, AS Aswega Rotermanni Kaubakeskus (1997–1998)

Tartu Lõunakeskuses[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ringtee 75 (2001–2017) ^[6]

Tartu Lõunakeskus avati 2001. aastal 15 000 ruutmeetril. Kuna keskus on Lõuna-Eesti kõige suurem keskus, on see siiani olnud Ülo Peili üks suuremaid projekte. Järkjärguliste laiendustega on Lõunakeskus 2017. aasta seisuga kasvanud 90 000 m² kaubanduspinnani, hõlmab 200 kauplust ja teenust ning annab tööd 1600 inimesele. Külastajaid oli aastal 2017 üle 6 miljoni.

Kaubandusparki on etappide kaupa laiendatud järgmiselt:

2002 – Sotka mööblikauplus
2003 – Bauhofi ehitus- ja aiakaubad
2005 – Peahoone laiendus ja liuväli
2006 – Asko mööblikauplus ja Hawaii Expressi spordipood
2009 – Lõunakeskuse peahoone laiendus; kaubanduspark suurenes 25 000 ruutmeetri võrra. Lisandus uus ankurrentnik Rimi Hüpermarket.
2017 – Lõunakeskuse vana osa ümberehitus ja laiendus; peahoone uueks suuruseks 72 000 m². Lisandus Apollo kino, hotell Sophia ning ligi 30 uut kauplust ja toidukohta. Sügisel valmis kaubanduspargis uus hoone, kus asuvad Asko ja Sotka mööblipoed ning Mileedi lillemaja. Kogu kaubanduspargi suurus on nüüd 90 300 m².