Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu)
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu (TTÜ raamatukogu, varem TPI raamatukogu) on Tallinna Tehnikaülikooli struktuuri kuuluv teadusraamatukogu, mis asub Tallinnas Mustamäe asumis aadressil Akadeemia tee 1.

Raamatukogu põhieesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogu põhieesmärk on tagada ülikooli õppe-, teadus- ja arendustegevuse varustatus informatsiooniga; pakkuda avaliku teadusraamatukogu ja Eesti tehnikateaduste infokeskuse teenuseid; populariseerida teadust ning tutvustada tehnikateadusi ja ülikooliharidust Tallinna Tehnikaülikooli ajaloo, muuseumikogu ja kaasaja teadussaavutuste kaudu; kirjastada ja avaldada õppe- ja teaduskirjandust ning muid väljaandeid.

Juhatajad ja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1936. aastani juhtis raamatukogu tööd töötaja, kelle ametinimetus oli "raamatukoguhoidja", 1936–1965 "raamatukogu juhataja", alates 1965. aastast "raamatukogu direktor".

Asukohad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1919–1932 – raamatukogu asus Tallinna Tehnikumi peahoones aadressil Pikk tänav 20.
  • 1932–1955 raamatukogu asus Tallinna Tehnikaülikooli peahoones (hilisem TTÜ majandusteaduskonna hoone) aadressil Vene-Balti 16 (praegu Kopli tänav 101). Aastatel 1970–2009 asus seal ainult majandusteaduskonna raamatukogu.
  • 1955–1994 – raamatukogu peahoone asus aadressil Lai tänav 5.
  • 1972. aasta 28. aprillil avati raamatukogu uus hoone Mustamäel Ehitajate tee 5, kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond. Hoone arhitektid olid Uno Tölpus, Henno Sepmann, Olga Kontšajeva ja sisearhitekt Aet Maasik.
  • 1994 – raamatukogu vabastas õigusjärgsele omanikule tagastatud hoone Lai tänav 5 ja kolis ülikooli ühiselamutesse Akadeemia tee 5 ja 7, vanem kirjandus viidi Eesti Hoiuraamatukogu hoidlatesse (Suur Sõjamäe 44a). 1993. aastal avatud energeetikateaduskonna raamatukogu asus 2004. aastani vastava teaduskonna hoones aadressil Kopli 82. Pärast hoone tagastamist asus raamatukogu üle linna laiali 7 kohas.
  • 2006 – kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. Parimaks tunnistati võistlustöö "Ajupuu", autorid arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitektid Hannelore Kääramees, Kristi Lents. Seoses II ühiselamu lammutamisega kolisid raamatukogu sisetööosakonnad kuni uue maja valmimiseni ajutistele pindadele Ehitajate tee 5 I korpuses ja Akadeemia tee 5 I ühiselamus.
  • 2008–2009 – uue hoone ehitas AS Oma Ehitaja.
  • 2009 – uus hoone Ehitajate tee ja Akadeemia tee nurgal avati lugejaile 7. septembril. Hoone pidulik avamine Vabariigi presidendi osavõtul toimus 11. novembril raamatukogu 90. aastapäeva tähistamise ürituste raames.

Raamatukogu asutamine ja areng[muuda | muuda lähteteksti]

Aastad 1919–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu ajalugu on seotud tehnilise kõrghariduse arengulooga Eestis. Tallinna Tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, kui alustati õppetööd Eesti Tehnika Seltsi tehnilistel erikursustel. Tehniliste erikursuste 1918/1919. õppeaasta eelarves olid ette nähtud ka raamatukogu kulud, kuid raamatukogu järjepidev täiendamine kirjandusega algas alles järgmisel õppeaastal, kui tehnilised erikursused nimetati Tallinna Tehnikumiks. Esimesed sissekanded tehnikumi raamatukogu inventariraamatutesse on tehtud 1919. aasta 11. detsembril, mida loetaksegi raamatukogu asutamisajaks.

1936. aasta septembris anti vastloodud Tallinna Tehnikainstituudile üle Tallinna Tehnikumi raamatukogu 8259 köidet, millele lisandusid Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna laboratooriumide raamatukogude ligi 3000 köidet. 1937 alustati raamatuvahetust kodu- ja välismaiste teadusasutustega; hakati teenindama lugejaid RVL-i teel. 1940. aastaks oli tehnikaülikooli raamatukogus Eesti suurim tehnikakirjanduse kogu, mis sisaldas üle 20 500 köite.[1]

Aastad 1940–1990[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsiooni tingimustes hakati kogusid regulaarselt täiendama NSV Liidus ilmuva kirjandusega. Võimalused kirjanduse hankimiseks lääneriikidest ja raamatuvahetus välismaa asutustega olid piiratud. Aastatel 1945–1951 kõrvaldati Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse (Glavlit) korraldusel TPI raamatukogust mittesoovitatav eesti- ja võõrkeelne kirjandus, kokku üle 25 000 eksemplari.

1955. aastal sai raamatukogu suuremad ruumid kesklinnas Lai tänav 5. 1960. aastal avati 64-kohaline lugemissaal ja paari aasta pärast paigutati õppetööks vajalikud käsiraamatud ja õpikud avariiuleile. 1961. aastal alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele. 1960.–1970. aastatel asuti tõhustama infotööd teaduskondadega ja loodi ainespetsialistide süsteem. Esimesed ainespetsialistid vastavalt TPI teaduskondade profiilile võeti tööle 1970. aastal, kellest 1975. aastal moodustati referentide osakond. Koostöös teiste teadusraamatukogudega uuriti raamatukogude kasutajate infovajadusi, kogude koostist ja kasutamist. 1977. aastal alustati raamatufondi koostis- ja kasutusandmete töötlemist arvutil.[2]

1960. aastal asuti koostama TPI bibliograafiat, 1975. aastast on trükis avaldatud teenekate õppejõudude ja teadlaste isikubibliograafiaid. Aastail 1980–1991 osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia (1525–1940) koostamises.

1972. aastal Mustamäel avatud raamatukoguhoonesse paigutati uuem teaduskirjandus ja teatmekogu ning sisustati 150 kohaga lugemissaal. Lai t 5 hoonesse jäid õpikute kogu ja vanem teaduskirjandus. 1980. aastatel paranesid võimalused kapitalistlike maade tehnikakirjanduse komplekteerimiseks. 1980. aastate keskel koostati automatiseerimise arengukava ja alustati välisajakirjade andmebaasi loomist. Esimesed personaalarvutid sairaamatukogu 1990. aastal.

Aastad 1991–2018[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti taasiseseisvumise järel, 1991. aastal avanes juurdepääs arenenud riikide teadusinformatsioonile. TTÜ raamatukogu kogude täiendamiseks ja infotehnoloogilise taristu arendamiseks tegid annetusi ja andsid finantsabi mitmed raamatukogud ja fondid välisriikidest.

1991. aastal alustati süstemaatilist andmebaaside loomist kasutades UNESCO Micro-CDS/ISISe tarkvara.

1992. aastal ühendati TTÜ raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad. Eesti Vabariigi (EV) Valitsuse otsusega anti raamatukogule Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus.

Seoses raamatukogu Lai tänav 5 hoone tagastamisega õigusjärgsele omanikule 1994. aastal tuli järgnevatel aastatel kogusid ja osakondi korduvalt kolida.

1995. aasta EV kultuuri- ja haridusministri määrusega kinnitati raamatukogule teadusliku keskraamatukogu staatus. 2002. aastal jõustusid "Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse" muudatused ning sealtpeale on EV valitsuse korraldusega TTÜ raamatukogu nimetatud teadusraamatukoguks.[3]

1996. aastal paigaldati pearaamatukogusse elektrooniline raamatukaitse süsteem, mis võimaldas teatmekogu avakoguks ümber korraldada. Järgnevatel aastatel paigutati avariiulitele õppekirjanduse käsikogu ja uuem teaduskirjandus.

1990. aastate keskel tehti olulisi samme Eesti teadusraamatukogude ühise infosüsteemi loomisel. TTÜ raamatukogu osales MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET Konsortsium) moodustamisel (1996) ja raamatukogude ühtse raamatukogutarkvara valimisel. 1999. aastal võeti kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC (tänaseks on kasutusel uus tarkvaraversioon Sierra/Millennium) ja sellel põhinev e-kataloog ESTER. Raamatukogu osaleb Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamisel ja vastutab tehnika valdkonna haldamise eest. 2003. aastal läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutussüsteemile.

1997. aastal alustati raamatukogu publikatsioonide avaldamist üldpealkirja all Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid sarjas A (teadustööd) ja sarjas B (bibliograafiad).

Raamatukogu põhilisteks komplekteerimisvaldkondadeks on inseneri- ja tehnikateadused, loodusteadused ning sotsiaalteadused. Ligipääs esimeste e-ajakirjade täistekstidele loodi 1997. aastal ja e-raamatute täistekstidele 2003. aastal. Osa teadusinformatsiooni andmebaase teeb raamatukogu kättesaadavaks ELNET Konsortsiumi ühishangete kaudu.

2000. aastatel töötati raamatukogus välja tööprotsesse ja teenuseid toetavaid spetsiifilisi tarkvaralahendusi. Erialainfo otsingu kursuste läbiviimiseks loodi veebikeskkond. Digikogus hakati avaldama tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöid ja lõputöid, õpikuid ja õppevahendeid, digiteeritud perioodikat jm. Töötati välja rakendustarkvara külastuste registreerimiseks ning külastuste ja lugejaskonna koostise statistiliseks analüüsiks. Topograafiline avakogu juht, mis hõlbustab teaviku leidmist avakogus, oli esimene sellelaadne lahendus Eestis. Arendati välja tehnikaülikooli publikatsioonide bibliograafilise andmebaasi tarkvarakeskkond.

Raamatukogu kontrollib ja kinnitab tehnikaülikooli töötajate publikatsioonide andmed Eesti teadusinfosüsteemis ETIS. Alates 2008. aastast täidab raamatukogu Euroopa Liidu Dokumendikeskuse ülesandeid. 2015. aastast esindab raamatukogu Tallinna Tehnikaülikooli DataCite Eesti konsortsiumis. 2016. aastal võeti kasutusele e-ressursside otsinguportaal Primo, mis võimaldab teha ühisotsinguid raamatukogu vahendatavatest e-ajakirjadest, e-raamatutest ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogust. Üle 80% eelarvest kulutatakse e-ressursside hankimiseks. 2018. aastal oli hangitud ligipääs 82 tuhandele e-ajakirjale, 250 tuhandele e-raamatule ning mitmesugustele fakti-, viite- ja referaatandmebaasidele. E-ressurssides tehti 1,1 miljonit otsingut ja laaditi alla 1,5 miljonit sisuüksust.

2009. aastal valminud raamatukogu uude hoonesse koondati kõik seni hajali paiknenud kogud ja teenused. Uues raamatukogus on 7200 m² pinda, avariiulid mahutavad 300 000 köidet ja hoidlad üle 500 000 köite.[4] Lugejate käsutuses on 500 arvutivalmidusega töökohta, arvutitöökohad, individuaal- ja rühmatööruumid, printerid/paljundusmasinad, skaneerimistöökohad, seadmed vaegnägijaile, laenutusautomaadid, tagastusautomaat, helikindlad kõnekabiinid. Raamatukogu neljal korrusel on 16 infokioskit, mille kaudu saab kasutada e-kataloogi ESTER, Eesti artiklite andmebaasi ISE, avakogu juhti, rühma- ja individuaaltööruumide reserveerimise süsteemi. 2018. aastal avati Tallinna Tehnikaülikooli liikmeskonnale 24/7 õpituba/ööraamatukogu. Raamatukogu struktuuri kuuluvad ka tehnikaülikooli muuseum ja kirjastus.

Koostöövõrgustikes ja erialaorganisatsioonides osalemine[muuda | muuda lähteteksti]

  • ELNET Konsortsium (MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium)
  • IATUL (International Association of University Libraries)
  • UNICA (Network of Universities from the Capitals of Europe) Scholarly Communication Group
  • BALTECH (Baltic Sea region university consortium for Science and Technology)
  • Bibliotheca Baltica (Network of the Libraries in Baltic Sea Region)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kikas, K. Verba volant, scripta manent : viis aastakümmet raamatukogunduse ja infoteaduse radadel. Tallinn, 2008.
  2. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919–1989. Tallinn, 1989.
  3. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1989–2004. Tallinn, 2005.
  4. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ajaraamat 2005–2014. Tallinn, 2014.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kikas, K. Verba volant, scripta manent : viis aastakümmet raamatukogunduse ja infoteaduse radadel. Tallinn, 2008.
  • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919–1989. Tallinn, 1989.
  • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1989–2004. Tallinn, 2005.
  • Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ajaraamat 2005–2014. Tallinn, 2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]