Arutelu:Alfons Rebane

Perekonnast.

Ebatäpsus vajaks korrigeerimist. Ema Helene ei surnud mitte 1911 vaid Valga Jaani koguduse personaalraamatu andmetel 25. veebruaril 1910. Isa Robert abiellus Helene õe Olgaga 1912 lõpus. Vanaisa Hans on sündinud hoopis Pühajärve mõisas ja vanaema nimi on koguduse personaalraamatu andmetele Marri Weidemann. Isa ja tema vendade sünnijärjekord on järgmine: Wilhelm Friedrich, Robert Adolf, Johann Julius, Richard. Seejärel õde Amanda Karline.

Palun paranda ja lisa viide. Andres 20. märts 2011, kell 18:18 (EET)

Ebatäpsus kuupäevades võib tulla vanakalendri kasutamisest. Kirikuraamatute täitjad olid enamsti sakslased ja nad kirjutasid sageli eesti nimesid valesti. Nende järgi õiget nime küll teada ei saa. --85.253.60.67 21. märts 2011, kell 09:44 (EET)

Ettepanekud

Teen mõned ettepanekud:

• ... tal sündis ainuke laps Tiiu, kes aga suri varakult — võiks täpsustada näiteks, et suri x vanuselt või lisada sünni ja surma daatumid.

==Tütar Tiiu suri 1 päeva vanuselselt 26. sept 1940.

• pärast Teise maailmasõja puhkemist — võib olla oleks parem: pärast idarinde avamist vms, kuna WWII algas millalgi 1939.

Joel 4. september 2006, kell 19:26 (UTC)

==Eespool täitsa asjalikud ettepanekud.Arvan sama... / Nagu juba päises kirjas on,on tegu Eesti sõjaväelasega,nii,et all peaks viide ka olema vastav,mitte Saksamaa sõjaväelane!?(Eesti mundrit kandi kauem ja oli eesti üksustes.Krizz 4.sept. 0:17

Kui ta oli Saksa sõjaväes, siis ta oli Saksamaa sõjaväelane. Andres 4. september 2006, kell 21:38 (UTC)

Artiklis on öeldud: Juba 1. septembril astus ta Saksa Armee teenistusse. Kui see on õige, siis järelikult oli ta ka Saksamaa sõjaväelane. Millist mundrit kui kaua ta kandis, ei puutu minu meelest üldse asjasse. Andres 10. september 2006, kell 21:02 (UTC)

==Algul oli viide Rebasele üksnes,kui Saksa sõjaväelasele.Nüüd see ühekülgsus parandatud ja rahu majas...Krizz

==Rebane on autasustatud Raudristi Rüütliristi (R-R) tammelehtedega.Kas on ikka õige see autasu pikalt välja tuua?Rüütlirist on lihtsalt Raudristi erinev klass,mitte omaette autasu. Piisaks,kui oleks viide Raudristile,mitte tema ühele liigile Rüütliristile Tammelehtedega.Oli ka veel mõõkade,mõõkade ja briljantidega R-R klassid,kuid kõik ikkagi Raudristi täiendused.

Raudristi Rüütlirist tasub kindlasti eraldi välja tuua (see on ka saksa (pikk artikkel de:Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes), inglise ja hispaania vikis eraldi), Raudristi Rüütlirist tammelehtedega võib esialgu jääda tolle artikli osaks. Andres 10. september 2006, kell 20:59 (UTC)

eelpool kirjutajaga 110% nõus... peale Rebase sai mittesakslastest selle autasu vaid Degrelle.. Parm.. W.Parm--194.204.59.175 17. november 2007, kell 15:24 (UTC)

==Ehk koidabki kord päev,kui see plaan teoks saab... :) / Ja Tema hauaplaadil on kiri KOLONEL,mitte SS-standarteführer! Krizz

Kas neid medalite pilte ei saaks kuidagi kompaktsemalt paigutada? See pikk joru venitab artiklit liialt --Kyng 26. detsember 2008, kell 19:40 (UTC)

Minuarust võiks need pildid siit üldse kaotada.--WooteleF 26. detsember 2008, kell 19:52 (UTC)

Võib ka nii, aga kui asi ilusa tabeli kujul, siis võiks ka olla. --Kyng 29. detsember 2008, kell 19:05 (UTC)

Tammelehed

Seda peetakse üldse kõrgeimaks sõjaliseks autasuks, mida ühele eestlasele kunagi omistatud. - Kes peab ja mille alusel peab?--WooteleF 14. august 2008, kell 10:02 (UTC)

Minu ettepanek on sõnastada see ümber "Seda peetakse üheks kõrgeimaks sõjaliseks....." - ja seda sellepärast, et Lembit Pärna autasustati Kutuzovi ordeni 1. järguga, mis on isegi haruldasem kui Rüütlirist tammelehtedega. Samuti on minuarust üldse segane mille alusel pidada üht ordenit teisest kõrgemaks. Kui autasustamiste arvu järgi, siis on kõige kõrgemad autasud mingite väikeriikide omad. See aga pole ju tõene.--WooteleF 14. august 2008, kell 10:34 (UTC)

Tegelikult jaguneb Raudristi Rüütlirist omakorda veel viieks klassiks, kus selle tammelehtedega järk polnud eriti kõrgel (kolm klassi viiest olid temast kõrgemal):

Raudristi Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes).

Raudristi Rüütlirist tammelehtedega (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes mit Eichenlaub).

Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes mit Eichenlaub und Schwertern)

Raudristi Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja teemantidega (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes mit Eichenlaub, Schwertern und Brillianten)

Raudristi Rüütlirist kuldsete tammelehtede, mõõkade ja teemantidega (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes mit Goldenem Eichenlaub, Schwertern und Brillianten)

Kuigi mul pole mingit soovi pisendada Alfons Rebase sõjalist vaprust, on vaidlus eri riikide teenetemärkide omavahelise taseme üle (sh. nt. ka selle üle, kas Saksa Rüütliristi saamine nõudis selle kavalerilt kõrgemaid saavutusi, kui näiteks Nõukogude Liidu Kangelase kuldtähe saamine - mõlemad olid totalitaarsete riikide aumärgid) tulutu.

Aga arutelu korras võib märkida, et Vikipeedia andmetel anti Raudristi Rüütlirist välja kokku 7313 isikule ja nendest olid 883 tammelehtedega. Seevastu Suure Isamaasõja käigus anti Nõukogude Liidu kangelase nimetus ja sellega kaasnev kuldtäht ligi 15 700 inimesele (sh. paljudele neist postuumselt). – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8415:1c80:1086:4d1e:8775:ca65 (arutelu • kaastöö) 25. mai 2022, kell 15:06‎.

Sõnastus

Esimene lõik tuleks kiiremas korras korda teha. Entsüklopeediasse taoline tarbetu kiidulaul ei sobi.--WooteleF 7. september 2008, kell 05:34 (UTC)

Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni 1908 – 8. märts 1976) oli ehk kuulsaim Eesti ohvitser Teises maailmasõjas. Alfons Rebase isikus on jälgitav stabiilselt tegutsev juht, kes kriitilistes olukordades oli suuteline lahendama sõjalist ülesannet edukalt, sealjuures eriliselt osates säästa oma mehi. Ta oli väga austatud väejuht ja esmaklassiline taktik. Oma sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel läbi murda 15 piiramisrõngast (kotist). Tema oskus piiramisrõngast mehi välja viia on leidnud väljenduse rahvalikus keeles: Vana rebane läks ees ja kutsikad reas järel. Sõja ajal kutsus rahvas Rebase pataljoni mehi hellitlevalt rebasekutsikateks. Rebane sai tuntuks oskuslike lahingutega Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. - Eemaldasin. Võite ikkagi sissejuhatuse üle lugeda. Ma pole parim sõnaseadja.

simesed lahingud idarindel koos oma kompaniiga panid aluse legendile Rebasest kui võrratust taktikust. Kuna sakslased andsid tihtipeale eestlastele kõige raskeimaid lahinguülesandeid, siis sai Alfons Rebane kuulsaks sellega, et täitis alati talle antud kohustused ning omas harukordset võimet sõdida minimaalsete inimkaotustega. Sellega teenis ta ka Saksa sõdurite lugupidamise, kes ekstreemsetes olukordades vaatasid üha sagedamini abiotsivalt Rebase poole. - Seda lõiku tuleks kah ravida. Selline mesine kiidulaul ei sobi entsüklopeediasse ja ma usun, et kui Rebane ise loeks seda artiklit oleks ta üsna piinlik.--WooteleF 7. september 2008, kell 06:08 (UTC)

Palun tee ümber. Kui hinnanguid saab atribueerida, siis kuluvad nad minu meelest ära. Tuleb ju aru saada, miks teda hinnatakse. Andres 7. september 2008, kell 09:51 (UTC)

Hinnangud sobiksid viidatuna küll, kuid ometigi peaks artikli põhiosa ja lahingukirjeldused olema asjalikud. Seda tendentsi olen ammu märganud, et Teise maailmasõja ajal saksa poolel sõdinud eestlasi peetakse mingiteks poolmüütilisteks sõjajumalateks (mõnedes netifoorumites), entsüklopeediasse see ei sobi. Ümber kirjutada ma ei oska kuna ei tunne end antud teemas väga kindlalt.--WooteleF 7. september 2008, kell 10:40 (UTC)

Nõus. Suuremad väljavõetud tükid võiks igaks juhuks panna arutelulehele. Andres 7. september 2008, kell 11:15 (UTC)

Kui mul oleks valida, kas Kalevipoeg või Alfons Rebane, siis ilma kõhklemata valiksin Rebase. Sellegipoolest tuleks artikli kirjutamisel olla objektiivne ning tugineda faktidele. --kanakukk 7. september 2008, kell 14:53 (UTC)

Peaks vahest selle lause sisse jätma, et ta oli Teises maailmasõjas võidelnud eestlastest tuntuim? Djreichsfuhrer 7. september 2008, kell 14:33 (UTC)

Ka mina pean Rebast austustväärivaks sõjameheks, kuid tuntus on siiski subjektiivne. Kuidas seda mõõta? Mina usun, et kindralleitnant Pärn oli vähemalt sama tuntud.--WooteleF 7. september 2008, kell 14:57 (UTC)

Pooldan WooteleF seisukohta. Arnold Meri on ka üsna tuntud tegelane ning kes ütles, et tuntus ei või olla negatiivne? --kanakukk 7. september 2008, kell 14:59 (UTC)

Kindlasti välja jätta. Andres 7. september 2008, kell 15:07 (UTC)

Auastmete ja autasudega on üks igavene segapudru. Saksa auastmete juures on eesti pagunite pildid ja Kaitseliidu Valgeristi juures on Valgetähe teenetemärgi pilt.--WooteleF 8. september 2008, kell 06:51 (UTC)

Kell 11 tuli Rebase komandopunkti käskjalg rügemendi staabist taganemiskäsuga. Rebase pataljon pidi kell 12 öösel taanduma Mummassaarde.

Käsku täites marssis pataljon öö jooksul Konju külla Sillamäest läänes.

Geograafiaga on siin mitmes kohas lood korrast ära. Mummassaare on Sillamäest idas ja kui käsk on marssida Mummassaarde siis sellest tagapool (läänes) ~ 15 km Konjus ollakse juba desertöör. Samuti ei saa Narva rindel olles Narva rinnet üle võtta.Akra 9. september 2008, kell 14:46 (UTC)

Parandasin. Djreichsfuhrer 9. september 2008, kell 15:13 (UTC)

Kas "Johannes Jalaki tütar" on ikka õigem kui "Johannes Jalaka tütar" ? --Kyng 1. veebruar 2009, kell 09:28 (UTC)

Tähtis on, et nime algkuju oleks arusaadav. Andres 1. veebruar 2009, kell 09:42 (UTC)

Pilte

Kas neist piltidest mõni ei ole autoriõigusega kaitstud?

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Või neist filmikaadritest?

1 2

Djreichsfuhrer 11. september 2008, kell 15:46 (UTC)

Olgu autoriõigustega kuidas on aga välislinkide all saab neile ikka viidata. iffcool 24. oktoober 2008, kell 16:24 (UTC)

Pilt Valgast

See pilt ei sobi siia. Pigem võiks teha pilti tema sünnikodust vms.. pilt Hansapanga kontorist on eimidagi ütlev. Või vähemalt minu arvates on see nii. --kanakukk 30. juuni 2009, kell 20:44 (UTC).

Nõustun.--WooteleF 30. juuni 2009, kell 23:02 (UTC)

Tsitaadid

Tsitaadid vajaksid kindlasti viiteid. --kanakukk 17. september 2008, kell 18:22 (UTC)

Väeosad

Kas julgestusgruppide allüksusi nimetati 1941. a.-l kompaniideks või sadakondadeks? "Eesti idapataljonid Idarindel 1941-1944" tarvitab viimast nimetust. Djreichsfuhrer 3. oktoober 2008, kell 21:01 (UTC)

Kõik ülejäänud allikad ka sakslased nimetavad neid kompaniideks. Sadakonnad olid ustasitel ja kasakatel. See artikel vajab veel palju tööd.Akra 4. oktoober 2008, kell 10:56 (UTC)

Lasketagajärjed

Ohvitseride võistluses täiskaliibrilisest püssist lastes oli ta 1937. aastal 130 silmaga esimene ja lahinglaskmises 284 silmaga kolmas. 1938. aastal oli ta küttide võistlusel täiskaliibrilisest püssist lastes esimene 514 silmaga. 130 silma on imelik number tagajärgede reas. 130/200st on liiga vähe, kui ülejäänud on 284/300st ja 514/600st. 130 silmane tagajärg ei mahu ühegi teadaoleva harjutuse normaaltagajärgedesse. Akra 9. oktoober 2008, kell 09:46 (UTC)

Need numbrid on võetud Voldemar Pinni raamatust. Djreichsfuhrer 9. oktoober 2008, kell 13:46 (UTC)

Igal juhul tegemist, kas kirjutaja või tükkiveaga, igal juhul arusaamatu st süsteemi mittemahtuva numbriga. Selliseid tagajärgi näitav laskur ei saa ühelgi juhul lasta 130/200st. Iga lask annab maksimaalselt 10 punkti, seega 20 lasuga võimali max tagajärg on 200 punkti. Rebase kesmine tagajärg kõigub 85- 95/100 vahel mitte aga 65/100 silma, kui ta ka halval päeval laskis sellise silma siis sellega ei tulda esimeseks.Akra 9. oktoober 2008, kell 15:59 (UTC)

Raudristi Rüütlirist tammelehtedega

Inglise Viki artiklist

In total, 7,318 awards of the Knight's Cross were made, but only 882 received Oak Leaves (plus 8 non-German recipients); 159 received Oak Leaves and Swords (plus one honorary recipient, the Japanese admiral Isoroku Yamamoto). Only 27 men were ever awarded the Diamonds grade of the Knight's Cross (3 field marshals, 10 generals, 3 colonels, 9 ace pilots and 2 U-boat captains); Hans-Ulrich Rudel was the only recipient of the Knight's Cross with Golden Oak Leaves, Swords, and Diamonds.

Siit artiklist

Ta oli üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega.

Viimane väide vajaks seega minu arvates küll mõnda viidet. Kas siis enamus ülejäänud autasu saanud isikuid ei olnud Relve-SS-i koosseisus? iffcool 24. oktoober 2008, kell 16:24 (UTC)

No ilmselt. Rüütliriste teenisid ka nii Wehrmachti, Luftwaffe kui Kriegsmarine võitlejad.--WooteleF 24. oktoober 2008, kell 16:28 (UTC)

Teised peale Rebase ja Degrelle'i ei olnud jah Relva-SS-is. Enamik neist olid teiste riikide sõjaväes, näiteks Mannerheim ja Yamamoto. Djreichsfuhrer 3. november 2008, kell 16:23 (UTC)

---

Kas tõesti kasutati Saksamaal nime järel lühendeid EK ja RK? Pole kunagi sellist asja kohanud.--WooteleF 29. oktoober 2008, kell 07:05 (UTC)

EK (Eisernes Kreuz) kasutamist olen küll mitmel pool märganud, teiste kohta ei oska öelda. --kanakukk 3. november 2008, kell 16:26 (UTC).

EK kasutamist olen näinud minagi aga mitte kunagi nime järel.--WooteleF 3. november 2008, kell 18:36 (UTC)

Mnjaa... lisaks sellele võib lõppkasutajale selline kasutamisviis arusaamatuks jääda (okei, muidugi ta võib klikkida selle peale või siis hiirega peale liikuda ning status barilt selle kohta lugeda, aga... ma ei tea, ilmselt vist ei kasutata sellist kirjaviisi, aga kui see end õigustama peaks, siis innovaatilised lähenemised on alati oodatud, eks ole? --kanakukk 3. november 2008, kell 20:22 (UTC).

Niiviisi lühenditega tähistatakse mitmeidki autasusid (Suurbritannia ordenid, meie oma Vabadusrist) aga Saksamaa autasude puhul pole seda märganud. Kui lähema aja jooksul keegi mõnda autoriteetset allikat sellise kirjutamisviisi kohta ei esita siis tuleks need sealt eemaldada.--WooteleF 3. november 2008, kell 20:51 (UTC)

---

Artiklis on kasutatud mitmeid pilte mille autoriõiguslik staatus on ebaselge. Sellega tuleks tegeleda.--WooteleF 14. aprill 2009, kell 16:49 (UTC)

---

Kaitseliidu Sakala maleva märk ei ole ju autasu.--WooteleF 5. juuli 2009, kell 19:36 (UTC)

---

...legendaarne ülem major Georg Sooden, Alfons Rebase parim sõber ja sõjakaaslane idarindel. Kui Rebane sõbra langemisest kuulnud, tardunud ta nägu, nagu saanuks ta ise surmava löögi - Sellised poeetilised võrdlused tuleks kõik välja võtta.--WooteleF 5. juuli 2009, kell 19:57 (UTC)

Rebasest

Temast on veidi juttu "Sakala"-s 3. märts 1944: link1. --kanakukk 9. august 2009, kell 17:54 (UTC).

Autasud

Mingi hetk oli autasud esitatud ka piltidena, samas oli too esitusviis pisut kole. Leidsin inglise vikipeediast minu arvates väga hea lahenduse: en:Pavel_Popovich#Honours. --kanakukk 30. september 2009, kell 19:46 (UTC).

Ma ei näe vajadust piltide jaoks. Pildid leiab (ideaalis) vastavatest artiklitest.--WooteleF 30. september 2009, kell 20:07 (UTC)

Vajadust vb ei ole, aga see hea näeks välja küll.--Kyng 1. oktoober 2009, kell 12:47 (UTC)

Artikkel ajalehes "Võitleja"

• Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.1 | jaanuar 1978 | lk 4-5, Kolonel Rebane: uljuse eeskuju noortele
• Monument Seedriorus (all keskel): Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.3 | mai 1979 | lk 8
• Monument Seedriours: Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.3 | mai 1980 | lk 1
• Veel sellest ausambast (all vasakul): Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.4 | juuli 1980 | lk 2
• Ja veel sellest (avamine): Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.5 | september 1980 | lk 3
• Avamiskõne järgmisel lehel: Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.5 | september 1980 | lk 4 --kanakukk 26. oktoober 2009, kell 01:55 (UTC).
• Võitleja (Toronto: 1952- ) nr 8, august 1975, lk 6. " Kõrge vääristus 30-ne aasta pärast" --kanakukk 29. november 2009, kell 19:29 (UTC).

---

Lahingutele peaksid olema tavalised siselingid. Andres 18. märts 2011, kell 23:06 (EET)

Eesti sõjaväe munder - tunnustus foto ülesriputajale

Küll on hea näha Rebast Eesti kaitseväe vormis. Mõni kord jääb mulje nagu vaid mingisugused Eesti natsid või siis taipamatud tegelased riputaksid Internetis üles pildimaterjali. Kui on olemas foto näiteks Riipalust Eesti sõjamehe rüüs, tuleks püüda seda esmajoones kasutada. Kust võtavad need, kes riputavad siia ja sinna fotosid Eesti sõjameestest, et need oleksid olnud hirmus vaimustatud Punaarmee või natsi Saksamaa mundreist, mis neile selga suruti vahemikus 1940-1945? Pane ikka foto meie mehest eestiaegses mundris, kui sellist vähegi leiad.

--90.191.147.226 6. juuli 2012, kell 18:14 (EEST)

---

Alguses kohe tuleks mainida, et ta oli ka Saksamaa ohvitser. Andres (arutelu) 11. juuli 2012, kell 09:58 (EEST)

Vahetusoperatsioon

Sellesse lõksu KGB ei läinud, küll aga õnnestus Rebasel vahetada oma Eestis veel elus olevad mehed tema käes olevate KGB luurajate vastu. 1956. aastal sai vahetus teoks, kusjuures KGB uskus tollal veel, et suudab luuremängu jätkata. Ma arvan, et siin on tegu mingi legendilaadse looga (artiklis puudub ka vastav viide). Kui see oleks tõsi, olnuks tegu seniselt ennekuulmatu operatsiooniga maailmaajaloos (teadaolevalt leidis esimene selletaoline vahetus aset 1962 aastal, kui NSVL kohal allatulistatud USA piloot F.G. Powers vahetati Berliini sillal Nõukogude spiooni Rudolf Abeli vastu. Tegu oli tõelise sensatsiooniga, millest räägitakse tänaseni). Ma ei usu, et A. Rebane millegi taolisega sisuliselt üksinda hakkama sai, või kui - siis miks sellest hilisemalt pole kirjutatud (seda pole kajastatud üheski luure ajalugu käsitlevas raamatus ning ainus allikas on vaid Rebase enda hilisem kiri Hjalmar Mäele, mille saatmise asjaolud ebaselged). Nii või teisiti - sellise vahetusoperatsiooni läbiviimiseks pidanuks asjasse olema segatud väga kõrgel tasemel luure- ja riigitegelased. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8415:1c80:41b9:e721:e3f3:f054 (arutelu • kaastöö) 23. mai 2022, kell 20:03‎.

Rebase luuretegevusest rääkiv tekst paistab pärinevat siit Tunas avaldatud Jaak Pihlau artiklist: [1]. Selle järgi polnud vahetus avalik ja otsene ning pealiskaudsel lugemisel ma tegelikult ei saanudki päris aru, kuidas see olevat kokku lepitud ja käinud. --Minnekon (arutelu) 23. mai 2022, kell 23:15 (EEST)

Noh ega neid hobiajaloolase Jaak Pihlau, iseenesest kahtlemata huvitavaid, artikleid pole mõtet kõikides aspektides absoluutse tõena võtta. Muideks, isegi Aleksandr Solzenitsõn on hilisemalt korduvalt maininud, et kirjutas oma suurteose "Gulagi Arhipelaag" tohutu hulga juhuvestluste, talle tundmatute isikute poolt saadetud lugejakirjade (mida ta peale "Ivan Denissovitši" ilmumist suurtes kogustes saama hakkas) jms. põhjal, millede õigsuse kontrollimiseks puudusid tal arusaadavalt igasugused tõsiseltvõetavad võimalused. Vaatan, et samas Pihlau artiklis on mainitud ka mu sugulast Evald Heinrich Laasit, kes oli küll punaväkke ülejooksnud Eesti armee kapten, kuid kelle kasutamisest NKVD poolt organiseeritud luures või raadiomängudes (eriti tema väidetavast reisist Inglismaale) ei teadnud midagi ka ta teised lähisugulased (sh. ka ta poeg, iseseisvuse algaastail aktiivselt sõna võtnud ajaloodoktor Evald Laasi jun.) ja seda juba hilisemal ajal, kui sellest rääkimine polnud keelatud ega karistatav. Selge on aga see, et mistahes vahetusoperatsioon (eriti kui see hõlmas mitte kaht, vaid suuremat hulka mõlema riigi spioone ja NSVL mõistes sõjakurjategijaid) sai toimuda vaid äärmiselt kõrge aktsepti (ilmselt jäänuks siin väheseks ka tolleaegse NKVD ülema Ivan Serovi nõusolekust) ja väga pika ettevalmistuse tulemusel, mida juba tollal tõsiste alkoholiprobleemidega maadelnud Alfons Rebane polnud suuteline organiseerima, ükskõik kui väga ta seda ka soovinuks. Nii et õigem oleks sellise väite tõendamatus ja sellise operatsiooni toimumise tõsine kahtlus põhiartiklis ära märkida.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8415:1c80:61e2:6c22:1708:4395 (arutelu • kaastöö) 25. mai 2022, kell 09:41‎.

Allkirjasta oma postitused arutelulehtedel nelja tildega, st teksti lõppu lisa: ~~~~ või siis klõpsa üleval menüüs vasakult 3. nuppu (kohe pärast kahte A märki). Siis jääb näha, et erinevad inimesed ja mis ajal kirjutanud on. Pihlau pole tõesti professionaalne ajaloolane ja artiklit vaadates (ei ole küll artikliseeriaga põhjalikumalt tutvunud) ma ei saa aru, millele osad ta väited toetuvad. Samas Tuna on soliidne eelretsenseerimisega teadusajakiri ja võiks arvata, et Pihlau seisukohad on teatud kontrolli läbinud (mis muidugi ei tähenda, et need tingimata tõele vastavad - nagu iga teisegi teadusartikli puhul). Kuna Vikipeedia põhimõte on allikaid neutraalselt vahendada ilma meie omapoolste hinnanguteta (Vikipeedia:Põhimõtted), siis me ei tohi oma kommentaare Pihlau väidete usutavuse vms kohta juurde lisada. Mida vast võib muuta – arvestades Pihlau mitte-ajaloolase tausta ja et kui teised autorid pole samal teemal kirjutanud – on see, et mitte anda neile väidetele siinses artiklis nii suurt kaalu, nii põhjalikku esitust ja kindlasti märkida ära, et tegu on Pihlau info/seisukohtade/hinnangutega. --Minnekon (arutelu) 25. mai 2022, kell 20:28 (EEST)

---

Nõukohude okupatsiooni ajal tegi Rebane nö püksid täis ja ajas selga Punaarmee mundri .

Kui selle kohta on allikas, siis mainida asjalikus stiilis. --Andres (arutelu) 4. juuli 2022, kell 10:03 (EEST)

Näen nüüd, et see on sisuliselt olemas. --Andres (arutelu) 4. juuli 2022, kell 12:23 (EEST)

---

22. Eesti Territoriaalses Laskurkorpuses teenimise ajal olevat Eesti NSV RJK rehabiliteerimisgrupi töötaja Valdur Timuski väitel nõukogude riikliku julgeoleku sõjaväeline vastuluure värvanud Alfons Rebase salajaseks kaastöötajaks (vt ka Ain Mere). See on vale, sest tegelikult pole Rebane kunagi 22. Eesti Territoriaalses Laskurkorpuses teeninud.

See on imelik lõik. Mis seal ajalehes siis öeldud on? Muu teksti järgi tuleb välja, et Rebane teenis tol ajal Kaitseliidus. --Andres (arutelu) 4. juuli 2022, kell 12:23 (EEST)

Ei, ma sain valesti aru. See lõik on kronoloogiliselt vales kohas. Pärast Kaitseliidu likvideerimist teenis ta Auto-tankirügemendis. See likvideeriti ja tankid läksid korpuse käsutusse. Rebane saadeti erru. Aga sündmuste järjekord on ebaselge. --Andres (arutelu) 4. juuli 2022, kell 12:31 (EEST)

Nii, Velirand. Kaitsevägi (mitte "Eesti Kaitsevägi" nimetati 1937. aastal ümber sõjaväeks ja see oli järjepidevalt toiminud sõjaväe esimene ja lõplik nimi. Artiklist tuleb välja, et Rebane teenis Auto-tankirügemendis lõpuni välja, aga laskurkorpusesse (kus vandeandmine Nõukogude Liidul toimus 23. veebruaril 1941) teda ei võetud. Mis siin valesti oli. Mis auastmetes valesti oli, tahan ma veel teada. Hea veel, et ma mingi seltsimehe lollusi pükste täistegemisest ja allohvitserist kustutama ei pidanud. Alfons Rebane pole kunagi Punaarmee mundrit selga ajanud ega degradeeritud olnud.

Kui uskuda siin artiklis kirjutatut, et ta läks erru 25. okt 1940, siis oli see pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liitu, st endine Eesti Vabariigi sõjavägi koos Rebasega allus NL (või vähemalt ENSV) valitsusele ja Rebane oli sõjaväelasena NL või ENSV teenistuses. --Minnekon (arutelu) 4. juuli 2022, kell 20:23 (EEST)

Kahtlemata. --Andres (arutelu) 4. juuli 2022, kell 23:12 (EEST)