Arutelu:Alfons Rebane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Perekonnast.[muuda lähteteksti]

Ebatäpsus vajaks korrigeerimist. Ema Helene ei surnud mitte 1911 vaid Valga Jaani koguduse personaalraamatu andmetel 25. veebruaril 1910. Isa Robert abiellus Helene õe Olgaga 1912 lõpus. Vanaisa Hans on sündinud hoopis Pühajärve mõisas ja vanaema nimi on koguduse personaalraamatu andmetele Marri Weidemann. Isa ja tema vendade sünnijärjekord on järgmine: Wilhelm Friedrich, Robert Adolf, Johann Julius, Richard. Seejärel õde Amanda Karline.

Palun paranda ja lisa viide. Andres 20. märts 2011, kell 18:18 (EET)
Ebatäpsus kuupäevades võib tulla vanakalendri kasutamisest. Kirikuraamatute täitjad olid enamsti sakslased ja nad kirjutasid sageli eesti nimesid valesti. Nende järgi õiget nime küll teada ei saa. --85.253.60.67 21. märts 2011, kell 09:44 (EET)

Ettepanekud.[muuda lähteteksti]

Teen mõned ettepanekud:

  • ... tal sündis ainuke laps Tiiu, kes aga suri varakult — võiks täpsustada näiteks, et suri x vanuselt või lisada sünni ja surma daatumid.

==Tütar Tiiu suri 1 päeva vanuselselt 26. sept 1940.

  • pärast Teise maailmasõja puhkemist — võib olla oleks parem: pärast idarinde avamist vms, kuna WWII algas millalgi 1939.

Joel 4. september 2006, kell 19:26 (UTC)

==Eespool täitsa asjalikud ettepanekud.Arvan sama... / Nagu juba päises kirjas on,on tegu Eesti sõjaväelasega,nii,et all peaks viide ka olema vastav,mitte Saksamaa sõjaväelane!?(Eesti mundrit kandi kauem ja oli eesti üksustes.Krizz 4.sept. 0:17

Kui ta oli Saksa sõjaväes, siis ta oli Saksamaa sõjaväelane. Andres 4. september 2006, kell 21:38 (UTC)
Artiklis on öeldud: Juba 1. septembril astus ta Saksa Armee teenistusse. Kui see on õige, siis järelikult oli ta ka Saksamaa sõjaväelane. Millist mundrit kui kaua ta kandis, ei puutu minu meelest üldse asjasse. Andres 10. september 2006, kell 21:02 (UTC)

==Algul oli viide Rebasele üksnes,kui Saksa sõjaväelasele.Nüüd see ühekülgsus parandatud ja rahu majas...Krizz

==Rebane on autasustatud Raudristi Rüütliristi (R-R) tammelehtedega.Kas on ikka õige see autasu pikalt välja tuua?Rüütlirist on lihtsalt Raudristi erinev klass,mitte omaette autasu. Piisaks,kui oleks viide Raudristile,mitte tema ühele liigile Rüütliristile Tammelehtedega.Oli ka veel mõõkade,mõõkade ja briljantidega R-R klassid,kuid kõik ikkagi Raudristi täiendused.

Raudristi Rüütlirist tasub kindlasti eraldi välja tuua (see on ka saksa (pikk artikkel de:Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes), inglise ja hispaania vikis eraldi), Raudristi Rüütlirist tammelehtedega võib esialgu jääda tolle artikli osaks. Andres 10. september 2006, kell 20:59 (UTC)
eelpool kirjutajaga 110% nõus... peale Rebase sai mittesakslastest selle autasu vaid Degrelle.. Parm.. W.Parm--194.204.59.175 17. november 2007, kell 15:24 (UTC)

==Ehk koidabki kord päev,kui see plaan teoks saab... :) / Ja Tema hauaplaadil on kiri KOLONEL,mitte SS-standarteführer! Krizz

Kas neid medalite pilte ei saaks kuidagi kompaktsemalt paigutada? See pikk joru venitab artiklit liialt --Kyng 26. detsember 2008, kell 19:40 (UTC)

Minuarust võiks need pildid siit üldse kaotada.--WooteleF 26. detsember 2008, kell 19:52 (UTC)
Võib ka nii, aga kui asi ilusa tabeli kujul, siis võiks ka olla. --Kyng 29. detsember 2008, kell 19:05 (UTC)

Tammelehed.[muuda lähteteksti]

Seda peetakse üldse kõrgeimaks sõjaliseks autasuks, mida ühele eestlasele kunagi omistatud. - Kes peab ja mille alusel peab?--WooteleF 14. august 2008, kell 10:02 (UTC)

Minu ettepanek on sõnastada see ümber "Seda peetakse üheks kõrgeimaks sõjaliseks....." - ja seda sellepärast, et Lembit Pärna autasustati Kutuzovi ordeni 1. järguga, mis on isegi haruldasem kui Rüütlirist tammelehtedega. Samuti on minuarust üldse segane mille alusel pidada üht ordenit teisest kõrgemaks. Kui autasustamiste arvu järgi, siis on kõige kõrgemad autasud mingite väikeriikide omad. See aga pole ju tõene.--WooteleF 14. august 2008, kell 10:34 (UTC)

Sõnastus.[muuda lähteteksti]

Esimene lõik tuleks kiiremas korras korda teha. Entsüklopeediasse taoline tarbetu kiidulaul ei sobi.--WooteleF 7. september 2008, kell 05:34 (UTC)

Alfons Vilhelm Robert Rebane (24. juuni 1908 – 8. märts 1976) oli ehk kuulsaim Eesti ohvitser Teises maailmasõjas. Alfons Rebase isikus on jälgitav stabiilselt tegutsev juht, kes kriitilistes olukordades oli suuteline lahendama sõjalist ülesannet edukalt, sealjuures eriliselt osates säästa oma mehi. Ta oli väga austatud väejuht ja esmaklassiline taktik. Oma sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel läbi murda 15 piiramisrõngast (kotist). Tema oskus piiramisrõngast mehi välja viia on leidnud väljenduse rahvalikus keeles: Vana rebane läks ees ja kutsikad reas järel. Sõja ajal kutsus rahvas Rebase pataljoni mehi hellitlevalt rebasekutsikateks. Rebane sai tuntuks oskuslike lahingutega Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. - Eemaldasin. Võite ikkagi sissejuhatuse üle lugeda. Ma pole parim sõnaseadja.

simesed lahingud idarindel koos oma kompaniiga panid aluse legendile Rebasest kui võrratust taktikust. Kuna sakslased andsid tihtipeale eestlastele kõige raskeimaid lahinguülesandeid, siis sai Alfons Rebane kuulsaks sellega, et täitis alati talle antud kohustused ning omas harukordset võimet sõdida minimaalsete inimkaotustega. Sellega teenis ta ka Saksa sõdurite lugupidamise, kes ekstreemsetes olukordades vaatasid üha sagedamini abiotsivalt Rebase poole. - Seda lõiku tuleks kah ravida. Selline mesine kiidulaul ei sobi entsüklopeediasse ja ma usun, et kui Rebane ise loeks seda artiklit oleks ta üsna piinlik.--WooteleF 7. september 2008, kell 06:08 (UTC)

Palun tee ümber. Kui hinnanguid saab atribueerida, siis kuluvad nad minu meelest ära. Tuleb ju aru saada, miks teda hinnatakse. Andres 7. september 2008, kell 09:51 (UTC)
Hinnangud sobiksid viidatuna küll, kuid ometigi peaks artikli põhiosa ja lahingukirjeldused olema asjalikud. Seda tendentsi olen ammu märganud, et Teise maailmasõja ajal saksa poolel sõdinud eestlasi peetakse mingiteks poolmüütilisteks sõjajumalateks (mõnedes netifoorumites), entsüklopeediasse see ei sobi. Ümber kirjutada ma ei oska kuna ei tunne end antud teemas väga kindlalt.--WooteleF 7. september 2008, kell 10:40 (UTC)
Nõus. Suuremad väljavõetud tükid võiks igaks juhuks panna arutelulehele. Andres 7. september 2008, kell 11:15 (UTC)
Kui mul oleks valida, kas Kalevipoeg või Alfons Rebane, siis ilma kõhklemata valiksin Rebase. Sellegipoolest tuleks artikli kirjutamisel olla objektiivne ning tugineda faktidele. --kanakukk 7. september 2008, kell 14:53 (UTC)
Peaks vahest selle lause sisse jätma, et ta oli Teises maailmasõjas võidelnud eestlastest tuntuim? Djreichsfuhrer 7. september 2008, kell 14:33 (UTC)
Ka mina pean Rebast austustväärivaks sõjameheks, kuid tuntus on siiski subjektiivne. Kuidas seda mõõta? Mina usun, et kindralleitnant Pärn oli vähemalt sama tuntud.--WooteleF 7. september 2008, kell 14:57 (UTC)
Pooldan WooteleF seisukohta. Arnold Meri on ka üsna tuntud tegelane ning kes ütles, et tuntus ei või olla negatiivne? --kanakukk 7. september 2008, kell 14:59 (UTC)
Kindlasti välja jätta. Andres 7. september 2008, kell 15:07 (UTC)

Auastmete ja autasudega on üks igavene segapudru. Saksa auastmete juures on eesti pagunite pildid ja Kaitseliidu Valgeristi juures on Valgetähe teenetemärgi pilt.--WooteleF 8. september 2008, kell 06:51 (UTC)


Kell 11 tuli Rebase komandopunkti käskjalg rügemendi staabist taganemiskäsuga. Rebase pataljon pidi kell 12 öösel taanduma Mummassaarde.

Käsku täites marssis pataljon öö jooksul Konju külla Sillamäest läänes.

Geograafiaga on siin mitmes kohas lood korrast ära. Mummassaare on Sillamäest idas ja kui käsk on marssida Mummassaarde siis sellest tagapool (läänes) ~ 15 km Konjus ollakse juba desertöör. Samuti ei saa Narva rindel olles Narva rinnet üle võtta.Akra 9. september 2008, kell 14:46 (UTC)

Parandasin. Djreichsfuhrer 9. september 2008, kell 15:13 (UTC)

Kas "Johannes Jalaki tütar" on ikka õigem kui "Johannes Jalaka tütar" ? --Kyng 1. veebruar 2009, kell 09:28 (UTC)

Tähtis on, et nime algkuju oleks arusaadav. Andres 1. veebruar 2009, kell 09:42 (UTC)

Pilte.[muuda lähteteksti]

Kas neist piltidest mõni ei ole autoriõigusega kaitstud?

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Või neist filmikaadritest?

1 2

Djreichsfuhrer 11. september 2008, kell 15:46 (UTC)

Olgu autoriõigustega kuidas on aga välislinkide all saab neile ikka viidata. iffcool 24. oktoober 2008, kell 16:24 (UTC)

Pilt Valgast[muuda lähteteksti]

See pilt ei sobi siia. Pigem võiks teha pilti tema sünnikodust vms.. pilt Hansapanga kontorist on eimidagi ütlev. Või vähemalt minu arvates on see nii. --kanakukk 30. juuni 2009, kell 20:44 (UTC).

Nõustun.--WooteleF 30. juuni 2009, kell 23:02 (UTC)

Tsitaadid.[muuda lähteteksti]

Tsitaadid vajaksid kindlasti viiteid. --kanakukk 17. september 2008, kell 18:22 (UTC)

Väeosad.[muuda lähteteksti]

Kas julgestusgruppide allüksusi nimetati 1941. a.-l kompaniideks või sadakondadeks? "Eesti idapataljonid Idarindel 1941-1944" tarvitab viimast nimetust. Djreichsfuhrer 3. oktoober 2008, kell 21:01 (UTC)

Kõik ülejäänud allikad ka sakslased nimetavad neid kompaniideks. Sadakonnad olid ustasitel ja kasakatel. See artikel vajab veel palju tööd.Akra 4. oktoober 2008, kell 10:56 (UTC)

Lasketagajärjed[muuda lähteteksti]

Ohvitseride võistluses täiskaliibrilisest püssist lastes oli ta 1937. aastal 130 silmaga esimene ja lahinglaskmises 284 silmaga kolmas. 1938. aastal oli ta küttide võistlusel täiskaliibrilisest püssist lastes esimene 514 silmaga. 130 silma on imelik number tagajärgede reas. 130/200st on liiga vähe, kui ülejäänud on 284/300st ja 514/600st. 130 silmane tagajärg ei mahu ühegi teadaoleva harjutuse normaaltagajärgedesse. Akra 9. oktoober 2008, kell 09:46 (UTC)


Need numbrid on võetud Voldemar Pinni raamatust. Djreichsfuhrer 9. oktoober 2008, kell 13:46 (UTC)

Igal juhul tegemist, kas kirjutaja või tükkiveaga, igal juhul arusaamatu st süsteemi mittemahtuva numbriga. Selliseid tagajärgi näitav laskur ei saa ühelgi juhul lasta 130/200st. Iga lask annab maksimaalselt 10 punkti, seega 20 lasuga võimali max tagajärg on 200 punkti. Rebase kesmine tagajärg kõigub 85- 95/100 vahel mitte aga 65/100 silma, kui ta ka halval päeval laskis sellise silma siis sellega ei tulda esimeseks.Akra 9. oktoober 2008, kell 15:59 (UTC)

Raudristi Rüütlirist tammelehtedega[muuda lähteteksti]

Inglise Viki artiklist

In total, 7,318 awards of the Knight's Cross were made, but only 882 received Oak Leaves (plus 8 non-German recipients); 159 received Oak Leaves and Swords (plus one honorary recipient, the Japanese admiral Isoroku Yamamoto). Only 27 men were ever awarded the Diamonds grade of the Knight's Cross (3 field marshals, 10 generals, 3 colonels, 9 ace pilots and 2 U-boat captains); Hans-Ulrich Rudel was the only recipient of the Knight's Cross with Golden Oak Leaves, Swords, and Diamonds.

Siit artiklist

Ta oli üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega.

Viimane väide vajaks seega minu arvates küll mõnda viidet. Kas siis enamus ülejäänud autasu saanud isikuid ei olnud Relve-SS-i koosseisus? iffcool 24. oktoober 2008, kell 16:24 (UTC)

No ilmselt. Rüütliriste teenisid ka nii Wehrmachti, Luftwaffe kui Kriegsmarine võitlejad.--WooteleF 24. oktoober 2008, kell 16:28 (UTC)
Teised peale Rebase ja Degrelle'i ei olnud jah Relva-SS-is. Enamik neist olid teiste riikide sõjaväes, näiteks Mannerheim ja Yamamoto. Djreichsfuhrer 3. november 2008, kell 16:23 (UTC)

Kas tõesti kasutati Saksamaal nime järel lühendeid EK ja RK? Pole kunagi sellist asja kohanud.--WooteleF 29. oktoober 2008, kell 07:05 (UTC)

EK (Eisernes Kreuz) kasutamist olen küll mitmel pool märganud, teiste kohta ei oska öelda. --kanakukk 3. november 2008, kell 16:26 (UTC).
EK kasutamist olen näinud minagi aga mitte kunagi nime järel.--WooteleF 3. november 2008, kell 18:36 (UTC)
Mnjaa... lisaks sellele võib lõppkasutajale selline kasutamisviis arusaamatuks jääda (okei, muidugi ta võib klikkida selle peale või siis hiirega peale liikuda ning status barilt selle kohta lugeda, aga... ma ei tea, ilmselt vist ei kasutata sellist kirjaviisi, aga kui see end õigustama peaks, siis innovaatilised lähenemised on alati oodatud, eks ole? --kanakukk 3. november 2008, kell 20:22 (UTC).
Niiviisi lühenditega tähistatakse mitmeidki autasusid (Suurbritannia ordenid, meie oma Vabadusrist) aga Saksamaa autasude puhul pole seda märganud. Kui lähema aja jooksul keegi mõnda autoriteetset allikat sellise kirjutamisviisi kohta ei esita siis tuleks need sealt eemaldada.--WooteleF 3. november 2008, kell 20:51 (UTC)

Artiklis on kasutatud mitmeid pilte mille autoriõiguslik staatus on ebaselge. Sellega tuleks tegeleda.--WooteleF 14. aprill 2009, kell 16:49 (UTC)


Kaitseliidu Sakala maleva märk ei ole ju autasu.--WooteleF 5. juuli 2009, kell 19:36 (UTC)


...legendaarne ülem major Georg Sooden, Alfons Rebase parim sõber ja sõjakaaslane idarindel. Kui Rebane sõbra langemisest kuulnud, tardunud ta nägu, nagu saanuks ta ise surmava löögi - Sellised poeetilised võrdlused tuleks kõik välja võtta.--WooteleF 5. juuli 2009, kell 19:57 (UTC)

Rebasest[muuda lähteteksti]

Temast on veidi juttu "Sakala"-s 3. märts 1944: link1. --kanakukk 9. august 2009, kell 17:54 (UTC).

Autasud[muuda lähteteksti]

Mingi hetk oli autasud esitatud ka piltidena, samas oli too esitusviis pisut kole. Leidsin inglise vikipeediast minu arvates väga hea lahenduse: en:Pavel_Popovich#Honours. --kanakukk 30. september 2009, kell 19:46 (UTC).

Ma ei näe vajadust piltide jaoks. Pildid leiab (ideaalis) vastavatest artiklitest.--WooteleF 30. september 2009, kell 20:07 (UTC)
Vajadust vb ei ole, aga see hea näeks välja küll.--Kyng 1. oktoober 2009, kell 12:47 (UTC)

Artikkel ajalehes "Võitleja"[muuda lähteteksti]

  • Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.1 | jaanuar 1978 | lk 4-5, Kolonel Rebane: uljuse eeskuju noortele
  • Monument Seedriorus (all keskel): Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.3 | mai 1979 | lk 8
  • Monument Seedriours: Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.3 | mai 1980 | lk 1
  • Veel sellest ausambast (all vasakul): Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.4 | juuli 1980 | lk 2
  • Ja veel sellest (avamine): Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.5 | september 1980 | lk 3
  • Avamiskõne järgmisel lehel: Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.5 | september 1980 | lk 4 --kanakukk 26. oktoober 2009, kell 01:55 (UTC).
  • Võitleja (Toronto: 1952- ) nr 8, august 1975, lk 6. " Kõrge vääristus 30-ne aasta pärast" --kanakukk 29. november 2009, kell 19:29 (UTC).

Lahingutele peaksid olema tavalised siselingid. Andres 18. märts 2011, kell 23:06 (EET)

Eesti sõjaväe munder - tunnustus foto ülesriputajale[muuda lähteteksti]

Küll on hea näha Rebast Eesti kaitseväe vormis. Mõni kord jääb mulje nagu vaid mingisugused Eesti natsid või siis taipamatud tegelased riputaksid Internetis üles pildimaterjali. Kui on olemas foto näiteks Riipalust Eesti sõjamehe rüüs, tuleks püüda seda esmajoones kasutada. Kust võtavad need, kes riputavad siia ja sinna fotosid Eesti sõjameestest, et need oleksid olnud hirmus vaimustatud Punaarmee või natsi Saksamaa mundreist, mis neile selga suruti vahemikus 1940-1945? Pane ikka foto meie mehest eestiaegses mundris, kui sellist vähegi leiad.

--90.191.147.226 6. juuli 2012, kell 18:14 (EEST)


Alguses kohe tuleks mainida, et ta oli ka Saksamaa ohvitser. Andres (arutelu) 11. juuli 2012, kell 09:58 (EEST)