Tõlluste mõis

Allikas: Vikipeedia

Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal. Tänapäeval jääb kunagise mõisa territoorium Saaremaa valda Saare maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Georg von Tiesenhausen selle Heinrich Köpkenile läänistas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.[1]

1550. aastal sai mõisa omanikuks Saaremaa stiftifoogt Diedrich Behr, kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem Tölsenite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 adramaa suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa Töllist) kutsuma.[1]

1561. aastal kinkis hertsog Magnus Tõlluste mõisa koos Kuske karjamõisaga oma kammerjunkrule, Roela mõisnikule Johann von Taubele (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks.

1590. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülemale Matthias Buddele (1550–1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pärast seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685. aastani, mil suri Johann Budde.

1685. aasta 8. aprillil läks mõis enampakkumise teel Sandla mõisa omaniku maanõunik Johann von Vietinghoffi valdusse, kellele kuulus 1665. aastani ka Sääre mõis,[2], 1704. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.

Pärast Põhjasõda 1735. aastal ostis Otto Friedrich von Vietinghoff (1692–1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale tagasi, kuid juba 1788. aasta 17. mail müüs Otto Friedrich von Vietinghoffi poeg assessor Lorenz Gustav von Vientinghoff mõisa 60 000 rubla eest kolleegiumiassessor Heinrich Nicolas von Güldenstubbele ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751–1810), kes oli aastail 1734–1810 ka Kasti mõisa omanik.

1789. aastal omandas täielikult mõisa assessor ja hilisem Saaremaa maamarssal Georg Friedrich von Saß (1751–1810).

1811. aasta 29. aprillil läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor Ferdinand Alexander von Saßile (1794–1873), 10. juunist 1853 omasid von Saßid õigust kanda Venemaa keisririigi paruni tiitlit. 1873. aastal läks mõisa omandiõigus parun Eduard von Saßile (1828–), seejärel aga parun Robert von Saßile.

Aastatel 1904–1908 olid mõisa omanikud von Sengbuschid, kuid mõisa kasutas parun von Nolcken legaatmõisana [1].

Aastatel 1908–1918 olid mõisa omanikud von Sengbushid, aga mõisa rentnik oli Wolf von Buhrmeister.

Tõlluste rüütlimõis riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik. Viimase elanikuna elas mõisas parun Reinhold von Buxhövden.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

1747. aastal valmis Vietinghoffide omandiperioodil tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone[3]. 1820. aastal ehitati hoone suuremaks ning see sai klassitsistliku väliskuju.[3] Hoone kujutab endast pikka kõrge soklikorrusega kirde–edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas on sellega liidetud puidust tiibhoone. Endise härrastemaja rookatus asendati 1956. aastal eterniitkatusega.[1]

1920. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones 1970. aastateni. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel Pihtla kolhoosi puhkebaas. [1]

19. sajandi lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Tänapäeval on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja aiamaja.[1]

Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati 1747. aastal, millele viitavad eesseinas olevad aastanumbriga kivid. Aita ilmestavad viie ümarkaarega kaaristu ja selle kohal asuv puitrinnatis.[1]

Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline mantelkorstnaga kivihoone. Hoone kõrge roost kelpkatus püsib massiivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit 1764 kandev kivi; aasta osutab valmimisajale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv dansker ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.[1]

Seotus Suure Tõlluga[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlluste mõisa nime on seostatud muistenditest tuntud Saaremaa vägilase Suure Tõlluga. On oletatud, et Tölsenid põlvnesid eesti ülikutest ja andsid ainet ka Suure Tõllu muistenditele.[1]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung 1851, lk. 121–123

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]