Tõejärgne poliitika

Allikas: Vikipeedia
Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.[1]

Tõejärgne poliitika (inglise keeles post-truth politics) ehk faktijärgne poliitika ehk tõepõhjata poliitika on poliitiline kultuur, milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Tõejärgsus erineb traditsioonilisest lähenemisest avalikele vaidlustele, kuna tavapärane väidete tõelevastavuse kontroll kuulutatakse teisejärguliseks.

Ehkki sellise poliitilise kultuuri levikut on peetud eelkõige tänapäeva probleemiks, on see teatud määral olnud alati osa poliitikaelust, kuigi enne interneti tulekut polnud tõejärgne lähenemine nii nähtav, avalik ja mõjukas. Romaanis "1984" kirjeldas Briti kirjanik George Orwell maailma, milles riik muudab ajalooandmeid iga päev, et need sobiksid päevapoliitilise propagandaga. Orwelli omaaegne kirjeldus põhines temalt ka teistes teostes kriitikat pälvinud Nõukogude propagandapraktikatel ja ajaloovõltsimisel.

Termini tänapäevase kasutuselevõtu alguseks on peetud blogija David Robertsi sõnakasutust 2010. aasta kolumnis ajakirjas Grist.[2][3][4] Poliitikakommentaatorid on täheldanud tõejärgse poliitika esiletõusu Vene, Hiina, Ameerika, Briti, India, Jaapani ja Türgi poliitikas ning mitmetes ühiskondliku debati valdkondades, kus seda ajendavad 24-tunnine uudistetsükkel, libatasakaalustatus uudistes ja sotsiaalmeedia üha ulatuslikum levik.[4][5][6][7][8][9]

2016. aastal valiti "tõejärgsus" ("post-truth") Oxfordi sõnaraamatu aasta sõnaks[10]. Varasema aastaga võrreldes kasvas selle sõna kasutamine umbes 2000%.[11] Sõna valiti aasta sõnaks selle laialdase leviku tõttu 2016. aasta poliitilises kontekstis seoses Brexiti rahvahääletuse kampaania ning USA presidendivalimistega, kus tõejärgse poliitika vahendeid kasutasid laialdaselt peamiselt Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ning Donald Trumpi presidendiks valimise pooldajad.[12][13][14]

Rein Raud on öelnud, et "ei olegi mõtet tõejärgsusele vastandada "tõde" ja "fakte", vaid hoopis kriitikat ja analüüsi" ning juhtinud tähelepanu sellele, et tõejärgses inforuumis tuleb meeles pidada, et kogu informatsioon ei ole sugugi oma väärtuselt ühetaoline.[15]

Tõejärgsuse mõistet on kritiseeritud ka sellest tulenevalt, et "tõe ajastut pole kunagi olnud" ning eesti keeles on soovitatud nimetada seda argumendijärgsuseks ja arutlusjärgsuseks, kus "mingit dialoogi ega mõtestatud arutelu ei toimu, seda asendab autistlike monoloogide kakofoonia".[16]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Ned Simons: "Tory MP Sarah Wollaston Switches Sides in EU Referendum Campaign" The Huffington Post, 8. juuni 2016
  2. ↑ Tom Jeffery: "Britain Needs More Democracy After the EU Referendum, Not Less" The Huffington Post, 26, juuni 2016
  3. ↑ "Post-Truth Politics" Grist, 1. aprill 2010
  4. ↑ 4,0 4,1 "The post-truth world: Yes, I’d lie to you" The Economist, 10. september 2016
  5. ↑ John Connor: "Tony Abbott's carbon tax outrage signals nadir of post-truth politics" The Age, 14. juuli 2014
  6. ↑ Gay Alcorn: "Facts are futile in an era of post-truth politics" The Age, 27. veebruar 2014
  7. ↑ Amulya Gopalakrishnan: "Life in post-truth times: What we share with the Brexit campaign and Trump" The Times of India, 30. juuni 2016
  8. ↑ Ian Dunt: "Post-truth politics is driving us mad" politics.co.uk, 29. juuni 2016
  9. ↑ "Free speech has met social media, with revolutionary results" New Scientist, 1. juuni 2016
  10. ↑ Alison Flood: "'Post-truth' named word of the year by Oxford Dictionaries" The Guardian, 15. november 2016
  11. ↑ Laur Viirand (16.11.2016). "Oxfordi kirjastuse hinnangul on aasta sõnaks "tõejärgne"". ERR.ee uudised.
  12. ↑ Jonathan Freedland: "Post-truth politicians such as Donald Trump and Boris Johnson are no joke" The Guardian, 13. mai 2016
  13. ↑ Daniel W. Drezner: "Why the post-truth political era might be around for a while" The Washington Post, 16. juuni 2016
  14. ↑ Richard Sambrook: "Delivering trust: Impartiality and objectivity in the digital age" Reuters Institute for the Study of Journalism, University of Oxford, jaanuar 2012
  15. ↑ Rein Raud: "Teeme Tõe jälle suureks?" Sirp, 27. jaanuar 2017
  16. ↑ Joonas Kiik: "Meie eitus, meie jaatus" Sirp, 26. mai 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tõejärgne_poliitika&oldid=6470234"