Sõrve säär

Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus.

Sõrve sääre lõunatipp on Saaremaa kõige lõunapoolsem punkt. Maasäär eendub umbes 1,5 km pikkuse aheneva madala künnisena Kura kurku. Sealt edasi jätkuvad ligi 4 km lõuna suunas Vesitükimaa laiud.

Aastast 1770 on Sõrve säärel tuletorn. Sõrve tuletorn oli kujutatud ka aastatel 1993–2017 Sõrve poolsaare lõunaosas eksisteerinud Torgu valla vapil.

Sõrve sääre saksakeelne nimi on olnud Kap Zerel ja Kap Swalferort, venekeelne nimi мыс Церель ja мыс Свальферорт.

Sõrve sääre sõjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Sõrve sääre ja Kuramaa vahel oleva Irbe väina sulgemiseks vaenlase sõjalaevadele ehitati Esimese maailmasõja ajal Sõrve säärele Peeter Suure merekindluse Väinamere positsiooni autonoomse osa Sõrve poolsaare Muhu väina Kura kurgu positsiooni Rannapatarei nr 43 305-mm suurtükkide positsioon.

1939. aasta sügisel ehitati Sõrve säärde Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi Rannakaitsepatarei nr 315.

Teise maailmasõja järel paigutati Sõrve säärde lihtsatele betoonalustele 130-mm suurtükipatareid, mis kaitsesid Irbe väina 25 kilomeetri kauguseni. Neile lisandus neli 180-mm suurtükki Karuste küla piires, mis olid suutelised tulistama juba 36 kilomeetri kaugusele. Taolised patareid paiknesid ka Kuramaa rannikul, kuid 1957. aastal see süsteem likvideeriti. Enne Eesti taasiseseisvumist paiknes Sääre külas merepiirivalve sideväeosa nr. 9864, Maantee külas NSV Liidu õhukaitsevägede 210. Punalipulise õhutõrjeraketibrigaadi 6. õhutõrjeraketidivisjon ja lokaatorijaama väeosa nr. 87235 ning Mõntu sadamas 3. üksiku piirivalve vahilaevade brigaadi piirivalvelaevade divisjoni laod – väeosa nr. 2395. ^[1].