Mine sisu juurde

Suudle mind, Kate

Allikas: Vikipeedia

"Suudle mind, Kate" (originaalpealkirjaga "Kiss me, Kate") on muusikal, mille libreto autorid on Bella ja Samuel Spewack ning muusika ja laulusõnade autor Cole Porter[1].

See esietendus Broadwayl New Century Theatre'is 30. detsembril 1948.[2]

Muusikali saamislugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikal oli inspireeritud abielus näitlejapaarist Alfred Luntist ja Lynn Fontanne’ist, kes 1935. aastal lavastuse "The Taming of the Shrew" etendamisel lava peal ja lava taga kaklesid. Seda juhtus pealt nägema tulevane Broadway produtsent Arnold Saint-Subber, kes 1947. aastal palus Bella ja Samuel Spewackil kirjutada sellest loost inspireerituna uus muusikal. Bella Spewack kutsus appi Cole Porteri, kes kirjutas muusika ja laulusõnad.[3]

Produktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Broadway lavastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Originaali lavastus esietendus New Yorgis Broadwayl New Century Theatre'is 30. detsembril 1948. Pärast 19 kuud mängimist koliti lavastus Broadwayl Shubert Theatre'isse. Kokku mängiti seda 1077 etendust. Lavastaja oli John C. Wilson ja koreograaf Hanya Holm. Truppi kuulusid Alfred Drake, Patricia Morison, Lisa Kirk, Harold Lang, Charles Wood ja Harry Clark.[2]

Londoni lavastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene West Endi lavastus esietendus 8. märtsil 1951 Coliseum Theatre'is ja mängiti 400 etendust. Lavastaja oli Sam Spewack ja koreograaf Hanya Holm. Selle produktsiooni truppi kuulusid Patricia Morison, Bill Johnson, Walter Long ja Julie Wilson.[3]

Uued lavastused 1970. aastal Londonis ja 1987. aastal Inglismaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Londonis tehtud uus lavastus esietendus 1970. aasta detsembris Londoni Coliseumis. Truppi kuulusid Emile Belcourt, Judith Bruce, Eric Shilling, Ann Howard, Francis Egerton ja Robert Lloyd, lavastaja oli Peter Coe ja koreograaf Sheila O’Neill.[4]

Royal Shakespeare Company uus lavastus esietendus Royal Shakespeare’i teatris 10. veebruaril 1987 ning tuuritas üle Inglismaa sama aasta märtsist maini, pärast mida mängiti lavastust Londonis Old Vici teatris 19. maist 1987. Lavastaja oli Adrian Noble ja liikumise pani paika Ron Field. Truppi kuulusid Nichola McAuliffe, Paul Jones, Tim Flavin, Fiona Hendley, Emil Wolk ja John Bardon. Wolk ja Bardon võitsid oma rollide eest 1987. Olivieri auhinna aasta silmapaistvama meesnäitleja esituse eest. McAuliffe võitis aasta silmapaistvama naisnäitleja esituse Olivieri auhinna. Lavastus koliti uue trupiga Savoy teatris 15. jaanuaril 1988.[5]

1952. ja 1999. aasta Broadway lavastused

[muuda | muuda lähteteksti]

Lühikest Broadway lavastust mängiti New Yorgis Broadwayl 1952. aasta jaanuaris. Lavastaja oli John C. Wilson ja koreograaf oli Hanya Holm. Holly Harris ja Robert Wright mängisid pearolle.[6]

See Broadway lavastus esietendus Martin Becki teatri 18. novembril 1999 ja viimane etendus oli 30. detsembril 2001. Seda lavastust mängiti kokku 881 etendust ja 28 eelesietendust. Lavastaja oli Michael Blakemore, produtsent Richard Godwin ja koreograafid olid Kathleen Marshall ja Rob Ashford. Esietenduse truppi kuulusid Marin Mazzie, Brian Stokes Mitchell, Amy Spanger, Michael Berresse, Ron Holgate, Lee Wilkof ja Michael Mulheren. See lavastus võitis parima taaslavastatud muusikali Tony auhinna ja Mitchell võitis parima meesnäitleja Tony. Marin Mazzie sai Tony auhinna nominatsiooni parima naisnäitleja kategoorias ning Michael Berresse, Lee Wilkof ja Michael Mulheren said Tony nominatsiooni parima kõrvalosatäitja kategoorias.[7]

2001. ja 2012. aasta Londoni lavastused

[muuda | muuda lähteteksti]

West Endi lavastus esietendus Victoria Palace’i teatris 30. oktoobril 2001 ja viimane etendus toimus 24. augustil 2002. Nagu ka 1999 Broadway uutes lavastuses, oli lavastaja Michael Blakemore ja koreograafia lõi Kathleen Marshall. Brent Barrett ja Marin Mazzie olid peaosades.[8]

Chichester Festivali teatris hakati 2012. aastal tegema uut lavastust, lavastus koliti Old Vici teatrisse 2012. aasta novembris ning see esietendus sama aasta detsembris. Peaosades olid Hannah Waddingham ja Alex Bourne. Selle produktsiooni lavastaja oli Trevor Nunn. Lavastus sai positiivseid arvustusi ja tagasisidet nii külastajatelt kui ka kriitikutelt. Hannah Waddingham ja Alex Bourne olid mõlemad nomineeritud 2013. aasta Olivieri auhinnale, Waddingham parima naisnäitleja kategoorias ja Bourne parima meesnäitleja kategoorias.[9]

2015. aasta Opera Northi lavastus

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta septembris tehti uus lavastus Opera Northis. Lavastaja oli Jo Davies, koreograaf oli Will Tuckett [10]. Esietendus toimus Leeds Grand Theatre’is ning lavastusega käidi ringreisidel ka Theatre Royal Newcastle’i, The Lowry Salfordi ja Theatre Royal Nottinghami teatris. Lisaks Opera Northile aitas lavastust produtseerida Welsh National Opera, kes jätkas 2016. aastal ringreisi Wales Millennium Centre Theatre’is Cardiffis, veel ka Liverpool Empire Theatre’is, Bristol Hippodrome’is, New Theatre Oxfordis, Mayflower Theatre Southamptonis, Birmingham Hippodrome’is ja Venue Cymru Llandudno teatris ning taas Cardiffis. 2018. aasta mais jõudis lavastus tagasi Leeds Grand Theatre’isse ning 2018. aasta juunis mängiti lavastust korraks ka London Coliseumi teatris.[11]

2019. aasta Broadway lavastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Roundabout Theatre Company esitas kolmandat Broadway lavastust Studio 54 teatris. Truppi kuulusid Kelli O’Hara, Will Chase, Stephanie Styles ja Corbin Bleu. Lavastaja oli Scott Ellis ja koreograaf oli Warren Carlyle. Lavastusse lisati ka väikseid "feministlikke" uuendusi, et muusikal oleks paremini vastuvõetav tänapäeva teatrikülastajale. Nende uuenduste eest vastutas Amanda Green. Enne 2019. aasta lavastust tegi Roundabout Theatre Company lavastusest 2016. aastal heategevuskontserdi, kus esinesid nii O’Hara, Ellis kui ka Carlyle. 2019. aasta lavastuse eelesietendused algasid 14. veebruaril 2019 ja esietendus toimus 14. märtsil 2019. Lavastuse viimane etendus toimus 30. juunil 2019.[12]

Eesti lavastused

[muuda | muuda lähteteksti]

1966 – rahvusooperis Estonia

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda mängiti Eestis "Suudle mind, Kate’i" rahvusooperis Estonia. Lavastuse tõlkisid eesti keelde Vidrik Kivilo (proosa), Enn Vetemaa (laulud) ja Georg Meri ("Tõrksa taltsutuse" stseenid). Lavastaja ja liikumisjuht oli Udo Väljaots ning liikumisjuhi abi oli Niina Ulanova, dirigent Eri Klas. Esietendus toimus 9. märtsil 1966 ning truppi kuulusid Georg Ots ja Ervin Kärvet, Liidia Panova ja Silvia Urb, Hugo Malmsten, Helgi Sallo, Harri Vasar, Enno Eesmaa, Voldemar Guslap, Edgar Härmson ja paljud teised.[13]

1992 – Tallinna Linnahallis

[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmist "Suudle mind, Kate'i" lavastust mängiti Tallinna Linnahallis 5.–8. juunini 1992. Seekord oli lavastaja Neeme Kuningas ja koreograaf Jeanne Yasco. Truppi kuulusid Helgi Sallo, Tõnu Kark, Katrin Karisma, Tõnu Kilgas, Alari Põldoja ja paljud teised. Sellest etendusest tegi videosalvestise ERR ja seda on näidatud Eesti Televisioonis.[14]

2004 – Endla teatris

[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmine kord lavastati "Suudle mind, Kate’i" Pärnus Endla teatris. Lavastaja oli taas kord Neeme Kuningas ning koreograaf oli seekord Laine Mägi. Esietendus toimus Endla teatri suures saalis 25. septembril 2004. Truppi kuulusid Jaan Rekkor, Piret Rauk, Tambet Seling, Kaili Närep ja paljud teised.[15]

William Shakespeare’i näidendi "Tõrksa taltsutus" muusikalise versiooni proov käib laval ning trupp harjutab avanumbrit ("Another Op’nin, Another Show"). Fred Graham on lavastaja ja produtsent ning mängib Petruchio rolli. Tema filmistaarist endine abikaasa Lilli Vanessi mängib Katharinat. Need kaks kogu aeg vaidlevad ja Lilli on eriti vihane, sest Fredil on tunded ilusa näitlejanna Lois Lane’i vastu, kes mängib näitemängus Biancat. Pärast proovi ilmub välja Lois’ poiss-sõber Bill, kes mängib Lucentiot, kuid ta puudus proovist, sest ta mängis hasartmänge. Ta ütleb Lois’le, et on Fredi nime alt allkirjastanud 10 000 dollari suuruse veksli, kuid Lois’le ei meeldi see ("Why Can’t You Behave").

Enne etenduse algust kohtuvad Fred ja Lilli. Lilli näitab Fredile oma uut kihlasõrmust, sest Lilli on kihlatud härra Harrison Howelliga. See kihlasõrmus aga meenutab Fredile, et nende lahkuminekust on möödas täpselt aasta. Nad meenutavad operetti, kus nad esimest korda kohtusid ning laulavad ja tantsivad koos ("Wunderbar"). Järsku ilmuvad välja kaks gangsterit, kes soovivad 10 000 dollarit saada, aga Fred ütleb neile, et pole kunagi võlakirja allkirjastanud. Gangsterid annavad Fredile aega, et tol meenuks, et ta on seda teinud, ja lahkuvad. Oma garderoobis olles saab Lilli Fredilt kimbu lilli ning ta saab aru, et on ikka veel Fredi armunud ("So In Love"). Fred üritab teha nii, et Lilli kimbuga kaasa tulnud kaarti ei loeks, sest need lilled olid tegelikult mõeldud hoopis Lois’le, aga Lilli võtab kaardi endaga lavale kaasa ja ütleb talle, et ta loeb seda kaarti pärast.

Etendus algab ("We Open In Venice"). Baptista, Katherine’i ja Bianca isa ei luba oma noorimal tütrel Biancal abielluda enne, kui Katherine on abielus, kuid ükski mees ei soovi Katherine’iga abielluda. Kolm kosilast – Lucentio, Hortensio ja Gremio – üritavad Biancat kosida ning Bianca ütleb, et abielluks ükskõik kellega nendest kolmest ("Tom, Dick, or Harry"). Petruchio, Lucentio üks sõpradest, avaldab soovi abielluda rikka naisega ("I’ve Come to Wive it Wealthily in Padua"). Nii tekib kosilastel plaan, et Petruchio peab abielluma Katherine’iga, sest Baptista on rikas ning siis on ka võimalus Biancal ühega neist abielluda. Katherine’il pole aga mingitki soovi abielluda ("I Hate Men"). Petruchio proovib Katherine’i meelitada ("Were Thine That Special Face"). Kui Lilli on lava taga, loeb ta Fredi kirjutatud kaarti. Ta kõnnib valel ajal lavale ning hakkab Fredi lööma. Fred ja teised näitlejad üritavad karakterisse jääda, sest Baptista on andnud Petruciole loa Katherine’iga abielluda. Lilli endiselt lööb Fredi, kuid Fred hakkab ka teda lööma. Lavalt maha jõudes ütleb Lilli Fredile, et lahkub etendusest, kuid gangsterid on tagasi. Fred ütleb neile, et kui Lilli lahkub, peavad nad etenduse lõpetama ja ülejäänud etendused ära jätma, mille tõttu ei oleks tal võimalik neile 10 000 dollarit maksta. Selle jutu peale käsivad gangsterid Lillil jääda, ähvardades teda relvaga. Laval aga Bianca ja Lucentio tantsivad koos ning stseen vahetub ("We Sing of Love"). Katherine ja Petruchio saabuvad lavale ja nad on just abiellunud. Lisaks neile on laval ka ära kostümeeritud gangsterid, kes kontrollivad, et Lilli laval püsiks. Petruchio üritab Katherine’i suudelda, aga too keeldub. Petruchio tõstab Katherine’i oma õlale ja kannab ta lavalt ära, kuid too peksab teda samal ajal rusikatega vastu selga ("Kiss Me Kate"). (Concord Theatricals, s.a.)[2]

Vaheajal trupp puhkab teatri taga tänaval. Paul (Fredi assistent) ja teised töötajad leiavad, et on liiga palav, et oma armsamatega täna õhtul kohtuda ("Too Darn Hot"). Etendus jätkub ja Petruchio üritab Katherine’i maha rahustada ning ta igatseb taga oma vallalise elu ("Where Is the Life That Late I Led?"). Lava taga otsib Lilli kihlatu Harrison Howell Lillit. Harrison kohtub Lois’ga ning too tunneb ta ära kui endise armastatuna, kuid ta lubab Lillile seda mitte öelda. Bill kuulab nende vestlust pealt ja on šokis, kuid Lois kinnitab talle, et isegi kui tal oleks teise mehega suhe, jääks ta ikka Billile omamoodi truuks ("Always True to You in My Fashion"). Lilli üritab Howellile selgitada, et on teatris kinni vastumeelselt, aga Howell ei usu teda ja tahab arutada pulmaplaane. Fred ütleb Lillile, kui igav ta elu oleks, kui ta Howelliga läheks ja teatri maha jätaks. Bill laulab armastuslaulu, mille ta Lois’le kirjutas ("Bianca").

Gangsterid avastavad, et nende ülemus on surnud, mille tõttu veksel enam ei kehtinud. Lilli lahkub teatrist üksi, sest Fred ei suutnud teda ümber veenda ("So In Love (Reprise)"). Gangsterid satuvad kogemata lavale ja improviseerivad Shakespeare’ile tribuudi, milles väidavad, et Shakespeare on armastuse võti ("Brush Up Your Shakespeare"). Trupp valmistab ette etenduse viimase stseeni, Bianca ja Lucentio pulmad, kuigi neil on nüüd üks peategelane puudu. Õnneks Katherine’i viimaseks tekstiks ilmub Lilli lavale ("I Am Ashamed That Women Are So Simple"). Fred ja Lilli annavad teineteisele andeks ja etendus lõpeb ("Kiss Me Kate (Finaal)") nii nende kui ka Billi ja Lois’ suudlusega.[2]

Laulude nimekiri

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "On kätte jõudnud see tähtis päev" ("Another Op’nin, Another Show")
  • "Sa võiks olla hea" ("Why Can’t You Behave?")
  • "Wunderbar" ("Wunderbar")
  • "Olen armunud nii" ("So in Love")
  • "Läheb lahti Veneetsias" ("We open in Venice")
  • "Tom, Dick või Harry" ("Tom, Dick or Harry")
  • "Ma rikka pruudi leian endale Paduas" ("I’ve Come to Wive it Wealthily in Padua")
  • "Neetud mees" ("I Hate Men")
  • "Su pilk täis sära, arm" ("We Sing of Love (Cantiamo D’Amore)")
  • "Mind suudle, Kate" ("Kiss Me, Kate")
  • "On neetult kuum" ("Too Darn Hot")
  • "Tagasi noorust eal ei too" ("Where is the Life That Late I Led?")
  • "Vaid sõnad on need" ("Always True to You in My Fashion")
  •  "Bianca" ("Bianca")
  •  "Olen armunud nii" (Kordus) ("So in Love" (Reprise))
  •  "Just nii kui Shakespeare" ("Brush Up Your Shakespeare")
  •  "Mul häbi, et rumalad on naised" ("I Am Ashamed That Women Are So Simple")
  • "Suudle mind, Kate" ("Kiss me, Kate" (Reprise = Finale))
  1. Edgar, P. (1967). From The Taming of the Shrew to Kiss me Kate: the Changing Fortunes of Katherine, The Shrew. [Bakalaureusetöö, University of British Columbia] [1]
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Concord Theatricals. (s.a.). Kiss me, Kate. [2]
  3. 3,0 3,1 Royston, P. (2002). Kiss me, Kate: The Love Connection. Center Stage Magazine. [3]
  4. Ovrtur. (s.a.). Kiss Me, Kate London Revival (1970). https://ovrtur.com/production/2901456
  5. Shakespeare Birthplace Trust. (s.a.). Kiss Me Kate. [4]
  6. IBDB. (s.a.). Kiss Me, Kate. https://www.ibdb.com/broadway-production/kiss-me-kate-2167
  7. Playbill. (s.a.). Kiss Me, Kate. https://playbill.com/production/kiss-me-kate-martin-beck-theatre-vault-0000008209
  8. Ovrtur. (s.a.). Kiss Me, Kate London Revival (2001). https://ovrtur.com/production/2891984
  9. Ovrtur. (s.a.). Kiss Me, Kate London Revival (2012).https://ovrtur.com/production/2901423
  10. Wilcocks, R. (2015). Opera North’s Kiss Me Kate is sheer joy. Bachtrack. https://bachtrack.com/review-kiss-me-kate-porter-leeds-october-2015
  11. Welsh National Opera. (2016/2017). Kiss Me, Kate. https://wno.org.uk/archive/2016-2017/kiss-me-kate-porter
  12. Playbill. (2019). Kiss Me, Kate. https://playbill.com/production/kiss-me-katestudio-54-2018-2019#carousel-cell285951
  13. Lavabaas. (s.a.). Suudle mind, Kate 1966. https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=228&page=1&s_nimi=1966
  14. Lavabaas. (s.a.). Suudle mind, Kate 1992. https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=7486&page=1&s_nimi=1992
  15. Lavabaas. (s.a.). Suudle mind, Kate 2004. https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=5278&page=1&s_nimi=2004